:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509243t1hec3e.jpg)
Austraalia päritolu Germaine Greer, keda peetakse 20. sajandi üheks tähtsamaks feministiks, võttis ahistamisevastase #MeToo liikumise teemal sõna, öeldes, et tänapäeva naised on nii arad ja nõrgad, et ei julge enda eest üksinda seista, vaid suudavad seda teha ainult massis.
78-aastase tuntud publitsisti Greeri arvates mängivad teatud naised Harvey Weinsteini sarnaste meeste seksuaalmänge hea meelega kaasa ja praegune vingumine on vaid enda isikule tähelepanu tõmbamine, kuid see ei aita olukorda lahendada, teatab The Guardian.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509249t1h7759.jpg)
«Varem astusid naised julgelt enda eest välja, kui mõni mees neid ahistas. 20. sajandil olid komöödiad, kus mehed üritasid naistele nii-öelda ära teha, kuid naiste nutikus aitas neid alati kitsikusest ja ahistaja käte vahelt välja. Need naised ei kartnud ahistajaid ja andsid vajadusel vastu kõrvu,» lausus Greer.
Feministi sõnul ei oska tänapäeva naised enam nii käituda, vaid nad on valmis laskma end alandada, sest üksinda tegutsemise julgust napib ning vaid massis ja koos suudavad nad end kuuldavaks teha.
«Praegused naised lasid õige enda eest seismise momendi mööda ja loomulikult arvasid mehed, et neil on kõigeks õigus. Naised peavad tunnistama, et me elame meestekeskses maailmas, kus naistel tuleb enda eest seista, kui nad tahavad midagi saavutada. Lömitamise ja jalgade laiali ajamisega ei saavuta mitte midagi. Nüüd on neil naistel liiga hilja vinguda, sest «rong on läinud»,» nentis Greer.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509245t1h2c80.jpg)
Greeri sõnul ei õigusta ta ahistajatest meeste nagu seda on Hollywoodi produtsent Harvey Weinstein naistesse suhtumist ja naistega manipuleerimist, kuid nüüdisaja naised reageerivad viivitusega.
«Naised peavad reageerima ahistamisolukorrale kohe ja andma vastulöögi. Oleme praegu olukorras, kus löögid tulid liiga hilja. Naised ei tohi keerutada, see teeb olukorra nende jaoks raskemaks, ahistamissituatsioonis tuleb olla äärmiselt otsekohene ja konkreetne, julmuseni otsekohene,» lisas feminist.
Greeri sõnul ei ole meie maailm mustvalge ning on olukordi, mil naine ei saa kohe enda kaitseks midagi teha, kuna ahistajast mehel on kas rohkem võimu või raha.
«Sel juhul peab naine väga targalt käituma. Minu arvates on #MeToo liikumine seni vaid pinda kombanud, kuid mitte läinud sügavuti. Nii meeste kui naiste arusaamades peab toimuma nihe, see peab toimuma ka ühiskonna tasandil ning alles siis oleme olukorras, kus mitte mingisugust ahistamist ei tolereerita,» jätkas tuntud austraallanna.
Greeri vaated ei meeldi osadele 21. sajandi noortele feministidele, kuna neid peetakse iganenuks. Greeri sõnul ei saa transseksuaalid, kes olid varem mehed ja saanud siis naisteks, olla õiged naised.
«See, kui keegi laseb oma munandid ja peenise maha lõigata, ei tee temast veel naist,» on Greeri seisukoht.
Germaine Greer (sündinud 29. jaanuaril 1939) on Austraalia publitsist, keda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi feministiks.
Ta oli inglise keele ja kirjanduse professor Inglismaal Warwicki Ülikoolis ja mitme tunnustatud raamatu autor.
Greeri tuntuim teos «Naissoost eunuhh» («The Female Eunuch») ilmus 1970. aastal ja sellest sai kohe menuteos.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509247t1h45dc.jpg)
Greeril, kes on oma kirjutistes käsitlenud nii riigi, demokraatia, üksikisiku, eriti naiste, kuid ka abordi teemat, on nii pooldajaid kui vastaseid.
Germaine Greer valiti 2005. aastal Prospect Magazines maailma 100 suurema mõtleja nimekirja.