Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/22/7504279t1h9dec.jpg)
Vandenõuteoreetikute arvates on Prantsusmaa kuulsal, 12. sajandist pärit Bayeux’ vaibal näha inimest, kes oma näo ja soengu poolest meenutab USA presidenti Donald Trumpi.
Vaibal olev isik kannab keskaegset pikka punast jakki ja kitsaid pükse, tal on heledad juuksed koos lopsaka tukaga, samuti on tal üsna väikesed käed, teatab express.co.uk.
Trumpi on varem nii ta kummalise soengu kui käikeste ja õrnade kätte tõttu sotsiaalmeedias pilgatud.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/22/7503919t1h4678.jpg)
Twitteri kasutaja Sven van der Hart oli esimene, kes Bayeux’ vaibal väidetavat Trumpi märkas.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/22/7504279t1h9dec.jpg)
«Leidsin Bayeux’ vaibalt, mis kujutab normannide tungimist Inglismaale ja 1066. aasta Hastingsi lahingut, Donald Trumpi. Isegi ta väikesed käed on sellel olemas. See näitab, et Trump on varem elanud ja nüüd kehastus ta USAsse, kus sai presidendiks».
:format(webp)/nginx/o/2018/01/19/7497637t1h932c.jpg)
Vandenõuteoreetikute arvates on Trump ajarändur, kes suudab liikuda keskaja ja 21. sajandi vahel. Sellest ka tema kummaline olek ja arusaamad, mis alati praeguse ajaga ei klapi.
Prantsuse president Emmanuel Macron andis nõusoleku saata 950 aasta vanune vaip Ühendkuningriiki näitusele. Veel ei ole teada, millal ja kus seda seal näha saab.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/05/7462545t1h7854.jpg)
Bayex’ vaipa, mis oletatavalt valmis 12. sajandi alguses, peetakse romaani tekstiilikunsti parimaks näiteks.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/22/7504185t1h79bd.jpg)
Vaipa hoiti varem talle nime andnud Bayeux’ katedraalis, mis on Normandias. Nüüd asub see kuulus 70 meetri pikkune ja 50 sentimeetri laiune tekstiiliteos Bayeux's selle jaoks ehitatud muuseumis.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/22/7504187t1h3707.jpg)
Vaibal on 58 stseeni, millel on näha Normandia hertsogi Guillaume vallutusretke Inglismaale, 1066. aasta Hastingsi lahingut ja anglosaksi kuninga Harold II hukkumist.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/22/7504183t1h1eb5.jpg)
Vaibale on tikitud 1500 inimest, kuid ka hobuseid, losse, laevu ja relvi. Vaiba ääres on kujutatud loomi, linde, samuti piiblist ja legendidest tuntud olendeid.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/22/7504189t1h54d2.jpg)
Väidetavalt tikkis selle vaipkroonika hertsog Guillaume II, kellest sai Inglismaa kuningas William I nime all, abikaasa Mathilde koos oma õukonna daamidega.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/22/7504179t1h990c.jpg)