/nginx/o/2011/05/15/583838t1h726b.jpg)
Helilooja Priit Pajusaar nendib, et järelikult oli seekord Euroopale rohkem meeldivamaid laule, kui Getter Jaani «Rockefeller Street». Aserbaidžaani loo kohta sõnab helilooja, et sellised laulud võidavad siis, kui puudub kindel favoriit.
Priit Pajusaar: sedapuhku ei olnud meie aasta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti esinemine oli väga hea. Esinemisel ja lool ei olnud küll midagi viga. Sedapuhku ei olnud meie aasta. Seal oleneb väga paljudest asjadest. Keegi ei ole võimeline ette arvama, et millise loo peab tegema, et Eurovisioon võita. Oli siis Euroopale rohkem meeldivamaid lugusid, » ütles helilooja Priit Pajusaar.
Pajusaar nendib, et Aserbaidžaani võit tuli ka temale üllatusena. «Sellised lood hakkavad siis võitma, kui ei ole kindlat favoriiti. Mõnikord kuulad kõik lood ära ja saad aru, milline lugu on omanäoline. Tekib tunne, et see võib võita. Aga kui sa kuulad terve kontserdi ära ja sul ei teki ühegi looga seda tunnet, siis võidabki mõni üllataja. Sellel aastal oli mitu potentsiaaliga laulu, mis oleksid võinud võita.»
Pajusaar on rahul, et võitja selgub rahva ja žürii valikul. «Balkani diskot jääb vähemaks ja seda vähendab žürii sekkumine. Väga palju tüütuid nõme-disko lugusid praagitakse poolfinaalis välja. See on žürii teene.»
«Ma vaatasin, et nii mõnigi hea laul, mis oleks rahvahääletusel jäänud tahapoole, sai nüüd žürii punktidega võrdlemisi kõrge koha. Pean silmas näiteks Itaalia ja Prantsusmaa laule. See annab võimaluse kvaliteetsemal ja ilusamal muusikal etteotsa pääseda. Selles valguses on kummaline, et Eesti eurolaul nii taha jäi,» lisab Pajusaar.