:format(webp)/nginx/o/2018/01/18/7494913t1haa66.jpg)
Möödunud sajandi üks kuulsamaid hollandlasi oli Arnold Gerrit Henskes, lavanimega Mirin Dajo, keda peeti bioloogiliseks mõistatuseks, kuna ta keha oli haavamatu ja ta ei tundnud valu.
Video: mis tegi 20. sajandi kuulsa imemehe haavamatuks? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dajo sai kuulsaks etendustega, kus ta demonstreeris, et suudab torgata oma kehast läbi teravaid objekte, kaasa arvatud mõõkasid ja jääda vigastamata, kirjutab messagetoeagle.com.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/18/7494911t1ha18c.jpg)
Lisaks neelas ta žiletiteri ja klaasitükke, mis samuti teda ei vigastanud.
Arstiteadlased uurisid meest mitmel korral, kuid ei osanud ta vigastamatust selgitada.
6. augustil 1912. aastal Rotterdamis sündinud Henskes sai juba teismelisena aru, et ta erineb teistest inimestest. Kuid alles 33-aastasena sai talle selgeks, et ta keha on haavamatu.
Ta asus Amsterdami kõrtsides oma haavamatusega raha teenima, lastes inimestel oma kehasse mitmesuguseid teravaid objekte torgata.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/18/7494931t1h8d44.jpg)
Hiljem sai ta võimaluse oma lavaetenduseks ja tal oli assistent, kellel ta lasi oma keha mõõkade ja rapiiridega läbistada.
Etenduste vaatajad olid üllatunud, et Dajo vigastada ei saanud ja temaga midagi ei juhtunud. Keegi ei saanud aru, kuidas läbi keha torgatud mõõk ei vigastanud siseorganeid.
Dajo jalutas ja isegi jooksis laval ringi mõõk läbi keha torgatud, näidates sellega, et ta ei ole vigastatud. Kohad nahapinnal, mida mõõk oli läbistanud, ei olnud verised. Verd ei tulnud ka siis, kui mõõk ta kehast välja tõmmati.
Kuna hakkasid liikuma jutud, et ta on pettur, kutsus Dajo arstid oma etteastet vaatama. Arstid uurisid meest röntgeni abil, mis kinnitas, et mõõk on ta kehast läbi ja ta ei ole vigastatud.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/18/7494917t1hfac2.jpg)
Pärast mõõga eemaldamist hoidis assistent mõned sekundid oma sõrmi ta haavadel, nagu ennetades sellega verejooksul.
Dajo näitas arstidele, et ta suudab mõõk kehas jalutada ja joosta ning pärast mõõga eemaldamist suudab ta kohe sama teha ehk ta ei ole vigastatud.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/18/7494915t1h9c2f.jpg)
Dajo näitas oma haavamatust ka kuuma raua, keeva vee ja tema pihta tulistamisega. Uurimine näitas, et kuulid läbistasid ta keha kahju tekitamata. Kuulsat hollandlast tulistati ka pähe, ta peas oli hiljem näha kuulide sisenemise ja väljumise koht.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/18/7494919t1h8a8e.jpg)
Hollandlase arvates oli ta haavamatus kõrgemate jõudude kingitus. Dajo oli seisukohal, et inimesed on liiga palju seotud materialistliku maailmaga, neil tuleks omaks võtta see, et maailmas on palju selgitamatut, mille taga on nähtamatud jõud.
Dajo teatel oli tal mitmeid kummalisi paranormaalseid kogemusi ja ta suutis telepaatilisel teel inimestega kontakteeruda.
Euroopas arvati, et Dajo õppis oma kunsti India fakiiridelt, kuid mitmed tuntud mustkunstnikud lükkasid selle ümber. Nende sõnul ei olnud fakiirid võimelised selleks, mida suutis Dajo.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/18/7494913t1haa66.jpg)
36-aastane Dajo neelas 1948. aasta mais alla pika terasnõela, mis tuli kaks päeva hiljem kirurgiliselt eemaldada. Ta langes transsi ja kolm päeva hiljem ehk 26. mail 1948 leiti ta surnuna.
Lahkamine näitas, et terasnõel kahjustas aorti, tekitades sisemise verejooksu. Dajo kummardajate arvates ei juhtunud imemehega midagi, vaid ta valis ise aja, millal meie maailmast lahkuda.
Seni ei osata selgitada, kuidas sai Dajo jääda mõõgaga läbistamisel terveks ja ellu ning miks tal valus ei olnud.
Mirin Dajo nimi pärineb esperantokeelsest sõnast mirindaĵo, mis tähendab «ime».