Lauren Wasser nakatus 2012. aastal toksilise šoki sündroomi, kui ta sai tampooni kasutades bakteriaalse mürgituse ning kaotas hiljem jala. Nüüd, kuus aasta hiljem, amputeeriti ka tema teine jalg.
Modell jäi ilma ka teisest jalast
15. jaanuar 2018, 16:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toksilise šoki sündroom (TSS) röövis naiselt kõigepealt parema jala ning nüüd jäi ta sama infektsiooni tõttu ilma ka vasakust jalast. 29-aastane Wasser postitas pärast operatsiooni sotsiaalmeediasse pildi endast koos Amy Purdyga, kes on modell, näitleja, paraolümpia lumelaudur ning kellel on samuti mõlemad jalad amputeeritud.
TSS on harva esinev, kuid eluohtlik haigus, mille järel kahjulikud bakterid sisenevad inimese vereringesse ja vabastavad ohtlikud mürgid. Haigus võib olla surmav, kui seda kiiresti ei ravi.
Wasseri sõnade kohaselt tekkisid tal kõigepealt gripilaadsed sümptomid, mille järel sai ta südamerabanduse. Teda hoidsid tol hetkel elus vaid masinad. Gangreen hakkas mõlemat naise jalga sööma, mille tulemusena opereeriti tal põlve juurest ära parem jalg ning vasakul jalal mõned varbad.
Kuigi arstid soovitasid juba siis naisel mõlemad jalad amputeerida, otsustas Wasser selle vastu, püüdes veel vasakut jalga kuidagi päästa. Aga püüdlustest ei olnud kasu, sest ta teatas juba novembris, et ta peab ka sellest jalast loobuma.
«Ma olen päev läbi piinavas valus,» kirjutas ta ajakirjas InStyle. «Mul on kuldne jalg, mille üle ma olen ääretult uhke, aga mu vasakul jalal on lahtine haavand, sellel pole kanda ega varbaid.»
«Aastate jooksul on mu keha tootnud piisavalt kaltsiumi, et luud hakkaksid selles jalas tagasi kasvama. Ühesõnaga, mu aju ütles mu varvastele, et need tagasi kasvaksid, kuid see asi jõudis lõpuks nii kaugele, kus ma vajasin operatsiooni, et need luud maha lihvitaks, kuna kõndimine muutus kohutavalt valusaks.»
Pärast esimest amputatsiooni on Wasser pühendanud väga palju aega TSSi kohta teadlikust tõstmiseks ning võimalike riskide tekkimise kohta tampoonide kasutamisel.
«Ma saan praegu teha ainult seda, et midagi sellist kellegi teisega ei juhtuks,» kirjutas ta novembris.
Ta käib ka USA valitsusele peale, et nad võtaksid vastu Robin Danielsoni seaduse, mis on nimetatud naise järgi, kes TSSi tõttu suri. Seadus käsiks riiklikul terviseinstituudil teha uuringuid, mille tulemusena välja selgitada, kui suurt ohtu seavad naiste hügieenitarvete koostisosad nende kasutajatele.