:format(webp)/nginx/o/2018/01/15/7485861t1hfbc5.jpg)
Kuulus näitlejanna, 74-aastane Catherine Deneuve on nende 100 tuntud prantslanna seas, kes möödunud nädalal kirjutasid avaliku kirja väljaandele Le Monde, rünnates selles seksuaalse ahistamise vastast #Metoo liikumist.
Noored prantslannad peavad staarnäitleja Catherine Deneuve’i #Metoo rünnakut vanamoeliseks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Deneuve on seisukohal, et suur osa mehi, kes ei ole ahistajad, ei julge enam flirtida, kuna kardavad ahistaja ja vägistaja silti külge saada.
«Meestel on õigus flirtida, kui nad seda tahavad. Iga naine saab oma kuuenda meelega aru, kas mees flirdib või tahab vägistada,» teatasid kuulsad prantslannad.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/15/7485859t1h4465.jpg)
Sellele kirjale vastasid nüüd noorema põlvkonna prantslannad, kelle seas on palju feministe, ning nende arvates on Deneuve’i ja veel kümnete naiste avalik kiri ohvreid solvav.
«Deneuve ja ta kaaslased on väga vanamoodsad. Le Monde’ile oma manifesti kirjutanud nagu arvavad, et ei ole toimunud mitte mingit ahistamist ega vägistamist, mõistmata et 21. sajandi arusaamad erinevad varasemate sajandite omast,» teatasid vastulause kirjutajad.
Prantsuse tuntud feminist Caroline de Haas sõnas teleintervjuus, et prantslannadest staarid kasutavad oma kuulsust ära, et sõna sekka öelda, kuid samas ei aita nad meeste käitumise õigustamisega seksuaalse ahistamise ohvriks langenuid.
Noorema põlvkonna prantslannade sõnul ei ole tänapäeval flirtimine enam see, mis oli 30–40 aastat tagasi. Siis võis mees naise keha katsuda ja siivutuid ettepanekuid teha, seda peti loomulikuks.
«Produtsent Harvey Weinsteini ümber lahvatanud skandaal on tegelikult revolutsiooniline. Igatahes Pariisis on näha ja tunda, et läänemaailma seksuaalse ahistamise skandaali tõttu on vähenenud tänaval naistele järele vilistamine ja istmiku katsumine. Meie silmis on see positiivne,» laususid paljud Prantsuse meedia poolt intervjueeritud pariislannad.
End «seksikaks pariislannaks» nimetanud naine sõnas, et ta vastab traditsioonilisele pariislannale, olles blond, punaseks värvitud huulte ja kõrgete kontsadega.
«See, et ma olen sellise välimusega, on minu valik, kuid see ei tähenda, et iga mees tohib mind käperdada ja mulle öelda, mida sülg suhu toob,» teatas naine.
Tema arvates on Cathreine Deneuve’i ja veel teiste tuntud prantslannade suhtumine ajast ja arust, sest nad kaitsevad sellega seksuaalset ahistamist.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/15/7485857t1h724f.jpg)
Paljud noored prantslannad on seisukohal, et Deneuve ja tema põlvkonna naised esindavad 20. sajandi suhtumist ja väärtusi.
«Tegemist on põlvkondade ja suhtumise erinevusega. Vanema põlvkonna naised olid noored ajal, mil saabus seksuaalne vabadus ja nad pooldavad seni seda. 21. sajandi naised on noored ajal, mil naised ei eksponeeri end enam kui seksiobjekte ega soovi enda käperdamist ja seksuaalse sisuga verbaalseid rünnakuid,» teatasid mitmed prantslannad.
30. eluaastates nelja lapse ema Jeanne Frederic sõnas meediale, et Catherine Deneuve on eakas, tema maailmapilt pärineb 1950. – 1960. aastatest, olles erinev praeguse aja naiste arusaamadest ja suhtumisest.
Prantsusmaa võrdõiguslikkuse minister Marlène Schiappa valmistab ette seaduseelnõu, mis karmistaks vägistamise eest antavaid karistusi.
Paljud prantsuse firmad on hakanud oma töötajaid koolitama, et nad tunneksid seksuaalse ahistamise ära ja annaksid sellest teada.
Mitme põlvkonna prantslannadele meeldib seni filosoof Simone de Beauvoir’ teos «Le Deuxième Sexe» («Teine sugupool»), olles prantsuse feministide piibel.
Selles esmakordselt 1949. aastal ilmunud teoses on tõstatatud nii sugudevahelise võitluse, abordi kui seksuaalvägivalla teemad.
Viidati ka Vana-Kreeka filosooile Pythagorasele, kelle kuulus lause on: «Hea alge lõi korra, valguse ja mehe, halb alge kaose, pimeduse ja naise».
Prantslannadele meeldib ka 17. – 18. sajandi feministliku filosoofi Poulain de la Barre seisukoht: «Kõiges selles, mida mehed on naistest kirjutanud, tuleb kahelda, sest mehed on ühtaegu nii kohtunikud kui kaasosalised».