Video: 18. sajandi piraadi Musthabeme laeva kahurist leiti seiklusraamatu fragmendid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
10. jaanuar 2018, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/10/7474479t1h3244.jpg)
Allveearheoloogid leidsid piraat Blackbeardi (Musthabe), kodanikunimega Edward Teach lipulaeva Queen Anne’s Revenge vrakki uurides midagi väga ebatavalist, mille säilimine 300 aasta vee all on ime.
Musthabeme laeva vrakk leiti 20 aastat tagasi USA Põhja-Carolina ranniku vetest ja selle uurimine jätkub seni, teatab Atlas Obscura.
/nginx/o/2018/01/10/7474491t1h5aa2.jpg)
Hiljutisel sukeldumisel leiti laeva kahuri siseosast paberitükke, mis olid püssirohu tõttu tumedaks tõmbunud.
/nginx/o/2018/01/10/7474475t1h648c.jpg)
/nginx/o/2018/01/10/7474477t1h72f0.jpg)
Konserveerijatel õnnestus eristada 16 paberifragmenti, millel olid tähed ja sõnad, kuid vaid seitsmel paberiosal oli sõnu näha selgelt.
/nginx/o/2018/01/10/7474639t1hf4c4.jpg)
Kuna mitu fragmenti sobis omavahel kokku, siis arvati, et tegemist on samast raamatust pärit osadega. Esimeste sõnadena tehti kindlaks «south» (lõuna) ja «fathom» (kuus jalga ehk 1,82 meetrit) ning oletati, et tegemist on merendusega seotud tekstiga.
Läbimurdeks kujunes sõna «Hilo», mis oli trükitud kursiivis ja seega võis tähistada kohanime.
Havail on Hilo nimeline koht, kuid eurooplased said sellest teada alles 1780. aastatel ehk aastakümneid pärast Musthabeme laeva hukkumist. Hilo või õigemini Ilo asus Peruu rannikul ja see oli hispaanlaste koloniaalala.
Uurijad jõudsid «Hilo» abil hoopis 18. sajandi Inglise laevastiku kapteni Edward Cooke’i 1712. aasta reisi- ja seiklusraamatuni, mille pealkiri on «Reis Lõunamerel ja ümber maailma aastatel 1708, 1709, 1710 ja 1711».
Selles raamatus mainib autor ka inimtühjalt saarelt leitud madrust, kes jäeti sinna kaaslaste poolt ja kes oli seal neli aastat, enne kui pääses. Arvatakse, et Daniel Defoe võttis selle loo oma kuulsa romaani «Robinson Crusoe» aluseks.
Arheoloogidele ja ajaloolastele ei tulnud mereröövlite lugemisokus üllatusena, sest mitmed mereröövlid pärinesid jõukatest ja haritud perekondadest.
Teada on, et mereröövlid panid kirja ja jagasid omavahel informatsiooni laevadest, mida saab röövida. Ajalooallikatest on teada, et Musthabe pidas nii laevalogi kui päevikut, kuid pärast ta surma läksid need kaotsi.
/nginx/o/2018/01/10/7474473t1h17af.jpg)
Allveearheoloogide sõnul on Musthabeme laev nagu aardelaegas, pinnale on toodud nii raha, igapäevaseid tarbeesemeid kui relvi, mille seas oli ka 18. sajandi «käsigranaate». Need olid klaasikildude, teravate väikeste rauatükkide ja püssirohu segu, savipudeli küljes oli süütenöör.
Üllatuse pakkusid ka meditsiinitarbed, mille seas oli neid, millega tehti operatsioone. Kuna tegemist oli algeliste vahenditega, siis oletatakse, et üsna palju patsiente suri nii haavadesse läinud mustuse kui valede ravivõtete tõttu.
Leidude seas oli ka messingist mõõga käepide, millel on naise kuju, arvatavalt kujutas see kuninganna Anne’i ja see mõõk võis kuuluda Musthabemele.
Anne (6. veebruar 1665 – 1. august 1714) oli Inglismaa ja Šotimaa kuninganna 1702–1707, Iirimaa kuninganna 1702–1714 ja Suurbritannia kuninganna 1707–1714, olles viimane Stuartite dünastiast valitseja.
/nginx/o/2018/01/10/7474663t1h2aa8.jpg)
Edward Teach (hüüdnimega Musthabe, inglise keeles Blackbeard; sündinud umbes 1680. aastal Inglismaal Bristolis ja surnud 2. detsembril 1718 Põhja-Carolina rannikul) oli piraat, kes oli tuntud eelkõige Põhja-Ameerikas. Ta rajas Põhja-Carolinasse Ocracoke piraadisadama.
Teda peeti oma aja üheks metsikumaks piraadiks, kes oli kurikuulus oma julmuse, jõu ja koleda välimuse poolest. Ajalooallikate teatel läks ta võitlusse peakatte küljes süüdatud aeglaselt põlev süütenöör või salpeetris leotatud kanepiköis.
Musthabeme lipulaev Queen Anne’s Revenge sõitis 1718. aasta suvel karile ja uppus. Kuulus piraat kaotas elu 2. detsembril 1718 Briti kuningliku mereväe kapteni Robert Maynardi käe läbi. Maynard tulistas piraati vähemalt viis korda ja tekitas talle 20 rasket mõõgahaava. Kapten eraldas Musthabeme pea kehast ja sidus pea oma laeva HMS Bedford raamasti külge.
/nginx/o/2018/01/10/7474479t1h3244.jpg)
/nginx/o/2018/01/10/7474487t1h6f7b.jpg)
Edward Teach on prototüübiks «Kariibi mere piraadid: On Stranger Tides» (Kariibi mere piraadid: võõrastel vetel) tegelasele, piraadikapten Musthabemele, keda kehastas inglise näitleja Ian McShane.
/nginx/o/2018/01/10/7474495t1h5907.jpg)