Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Teadlased avastasid paiga, kuhu neandertallased surema läksid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Neandertallase rekonstruktsioon
Neandertallase rekonstruktsioon Foto: SCANPIX

Teadlased tegid kindlaks paiga, mis võis olla neandertallaste üks viimaseid elukohti enne nende lõplikku väljasuremist.

Venemaal polaarjoone lähistel asuvast paigast leiti kivist tööriistu, mis pärinevad 31 000 – 34 000 aasta tagusest ajast, kirjutab foxnews.com.

Neandertallased elasid Euroopas ja Aasias enne nüüdisinimesi.

Arheoloogide sõnul asub neandertallaste kunagine elukoht Uurali mägedest läänes Petšora jõe ääres, põhjapolaarjoonest 150 kilomeetri kaugusel lõunas.

Uurijad selgitasid, et nad jõudsid paiga jälile loomaluude järgi.

«Paigast ei leitud siiski inimluid, millele oleks DNA-testi saanud teha. See oleks täpselt paljastanud, kas tegemist oli neandertallaste elupaigaga. Praegu jääb see lõplikult kinnitamata,» seisab Venemaa, Prantsusmaa ja Norra teadlaste ühisavalduses.

Petšora jõe äärde tehti mitu uurimisekspeditsiooni.

Neandertallased ilmusid rohkem kui 200 000 aastat tagasi ning surid välja millalgi 40 000 – 45 000 aastat tagasi.

USA Stanfordi ülikooli professori Richard Kleini sõnul näevad leitud esemed välja sellised nagu neid valmistasid ja kasutasid neandertallased. Samas ta ei välistanud, et need võisid valmistada  ka nüüdisinimesed.

Uurijate sõnul ei olnud nad varem Petšora jõe piirkonnast leidnud märke neandertallaste kohta.

«Meie avastust aitaks kinnitada see, kui sellest piirkonnast leitaks veel tõendeid neandertallaste kohta,» lisas ameeriklane.

New Yorgi lehmani kolledži teadlane Eric Delson lisas, et neandertallased elasid oma väljasuremise ajajärgul näiteks ka Lõuna- Hispaanias.

«Võimalik, et need kaks paika näitavad, kuhu neandertallased nii-öelda surema läksid, kui nüüdisinimesed nende elupaiku üha enam oma valdusse haarama hakkasid,» tegid teadlased kokkuvõtte.

Tagasi üles