Metsatöll üritab olla pidevas muutumises

Metsatölli Markus ja Lauri on täna koos teiste bändkaaslastega Pärnu kuursaalis. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Täna Pärnu kuursaalis möuraval Eesti folk-metal-bändil Metsatöll on käsil loominguline aeg, et valmistuda järgmise albumi avaldamiseks, mis tõotab tulla bändile iseloomulikult väga omanäoline.

“Suvine esinemishooaeg hakkab varsti pihta, siis jagub kontserte pea igasse nädalalõppu, aasta algus on olnud rahulik aeg, kus igaüks on pärast tihedat tuuritamist oma isiklikud asjad taas jonksu sättinud ja vaikselt omaette ideesid kogunud,” rääkis Metsatöllu bassimees Raivo Piirsaalu ehk Kuriraivo Pärnu Postimehele antud intervjuus.

Metsatöll alustas 1999. aastal puhtakujulise heavy-bändina, aja jooksul olete jõudnud metal-folgini. Kuidas see areng on toimunud?

Muusika muutub vastavalt sellele, millised me ise parasjagu oleme. Metal’iskaala on väga lai, mida võime kasutada, olgu see heavy või thrash või mis tahes rajuroki haru. Kuid kui Markus Teeäär suu lahti teeb ja Lauri Õunapuu torupilli peale puuksutab, on see kokkuvõttes ikkagi Metsatöll. Mingeid piire endale seadma ei pea, peaasi et endale meeldib.

Meie kõlapilt on siiani olnud plaatide kaupa vägagi erinev ja usun, et järgmine plaat tuleb taaskord omamoodi. Lindistamise ideed on juba paigas, kuidas välja kukub, paistab aasta pärast. Lood sünnivad väga erinevalt, vahel on mõnel mehel kohe alguses loo kontseptsioon ja skelett kodus valmis mõeldud, vahel tuleb proovis viie minutiga pala nii-öelda ei kuskilt, vahel punnitame mingeid riffe omavahel sobitada mitu aastat, enne kui asjast asja saab või jääbki asi sahtlipõhja oma aega ootama. Musa ja sõnu kirjutavad kõik, plaatide kaupa on osakaalud erinevad – oleneb, kes parasjagu Pegasusega paremini läbi saab.

Kui keeruline on muusikat folklooriga sobitada? Kas bändi liikmetel on selles valdkonnas suured teadmised või tuleb vahel raamatutes sobrada?

Folgiosakond on suuresti selline, nagu ta on, tänu meie torupillimehele Laurile, kes ongi läbi ja lõhki folkloori täis. Ta on meil suisa kahejalgne entsüklopeedia. Eks internet on ka abiks, kui miskit uurida tarvis. Muusika on siiski kõik omalooming, mis tuleb seest, tekstide puhul on vaja vahel väljast inspiratsiooni vaadata.

Saan aru, et see müüb Eestis, aga käisite ju suisa Euroopas tuuril oma eesti metal’iga …

Oleme omast arust huvitav bänd. Selles valdkonnas on välismaal päris palju tegijaid, kuid paraku sörgib mõningate teerajajate sabas tohutu hulk koopiaansambleid, kogu kupatus on üsna üheülbaline.

Meid kuulavad piiri taga inimesed, kes, silmaklapid peas, jäigalt mööda turvalist peateed marssimise asemel on valmis kõrvalteid proovima. Neid inimesi on küll, nendeni jõudmiseks peab vaeva nägema, kontserte andma, suhtlema.

Metsatöll on tuntud omapäraste projektide poolest. Salvestasite plaadi koos RAMiga, nüüd koostöö Siiri Sisaskiga. Veel midagi?

Siiri Sisaskiga koostöö idee on olnud juba ammu. Mitmel põhjusel ei ole see varem teoks saanud. Teeme järgmisel reedel Tallinna Rock Cafes koos RAMi ja Siiriga ühe vägeva kontserdi. Siiri laulab kaasa mõnes meie loos, meie teeme tausta mõnele Siiri loole. Mida meie puhul RAMiga koostöö endast kujutab, on vahest enamikule juba teada.

Päris uusi projekte praegu rohkem ei plaani, küll on kavas suve jooksul eksponeerida vanade partneritega koostööd.

Homme toimub järjekordne Eurovisiooni lauluvõistlus. Soomlaste Lordit saatis seal suur edu. Metsatöll ei plaani proovida?

On varemgi neid ettepanekuid tehud. Siiani pole põhjust leidnud, et ennast sellise asjaga siduda.

Millised inimesed on pealtnäha karmid Metsatölli mehed väljaspool lava?

Üsna tavalised inimesed. Kes käib tööl, kes ajab väikest viisi äri. Verd keegi väga ei joo, täiskuuöödel karvakasv oluliselt ei tihene ja kihvad ei sügele.

Mis reede öösel Pärnu kuursaalis toimub?

Enamasti suudame oma emotsiooniga publikut nakatada: elad ennast kontserdil välja ja oledki juba parem inimene, ei karju sel õhtul kodus naise peale ega löö jalaga koera.

Esitame nagu ikka kõiksuguseid lugusid oma loomingust. Pärnu publik on siiani jätnud positiivse mulje, aga ega muud julgeski ju kohalikus ajalehes väita.