:format(webp)/nginx/o/2018/01/03/7457953t1h104a.jpg)
Ühte keelt teiseks tõlkiv Google’i tõlkemasin (Google Translate) võib nii mõndagi naljakat anda, kuid on üks «nali», millest see tõlkemasin aru ei saa ja annab vastuseks «fatal error» (saatuslik, fataalne viga).
Monty Pythoni «maailma kõige naljakam nali» ajab Google’i tõlkemasina aru kokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reddit lehekülje kohaselt tabab tõlkemasinat «mõttepaus», kui lüüa sisse Briti koomikutegrupi Monty Pythoni 1960. – 1970. aastate «Lendava tsirkuse» sketšisarjast pärit sketši «The Funniest Joke in the World» (Maailma kõige naljakam nali) «seasaksa» lause.
«The Funniest Joke in the World» oli esimest korda eetris 5. oktoobril 1969, kuid selle lühem versioon on 1971. aastal valminud filmis «And Now for Something Completely Different».
Monty Pythoni sketši teemaks oli maailma kõige naljakam nali, mille kuulmisel võib naeru kätte surra. Sketšis on kuulda kõige naljakama nalja versiooni, mis kuulamisel tundub saksa keel, kuid ei ole seda ehk see nali ei tähenda mitte midagi.
See kõlab järgmiselt: «Wenn ist das Nunstück git und Slotermeyer? Ja! Beiherhund das Oder die Flipperwaldt gersput».
:format(webp)/nginx/o/2018/01/03/7457955t1h95cb.jpg)
Google’i tõlkemasin arvas, et selle «nalja» puhul on tegemist saksa keelega ja üritas lauset panna inglise keelde, kuid vastuseks oli «fatal error».
Monty Pythoni kõige naljakama nalja sketš algab sellega, et Michael Palini tegelane Ernest Scribble kirjutab paberile nalja, mille peale ta hakkab hüsteeriliselt naerma ja sureb.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/03/7457967t1h20a5.jpg)
Siis saabub mehe ema, keda kehastab Eric Idle ja näeb oma poega surnuna. Ta võtab laualt paberi, loeb seda, naerab ja sureb samuti.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/03/7457949t1h5a52.jpg)
Hiljem saabuvad meedia esindajad, kes teevad sündmuskohal kõige naljakamast naljast loo ning politsei üritab Scibble’i kirjutist konfiskeerida, kuid politseinikud loevad seda ka ise ja surevad. Briti armee kuuleb tapvast naljast ja asub selle vastu rünnakule.
Sketš jätkub viitega Teisele maailmasõjale ning britid on tõkinud surma külvava nalja saksa keelde, et seda relvana kasutada. Briti sõdurid lausuvad seda 1944. aasta Ardenni lahingus, kus saksa sõdurid surevad naerust.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/03/7457959t1h4b98.jpg)
Gestapo üritab nende kätte langenud briti sõdurilt (Michael Palin) saada teada nalja sisu, kasutades selleks piinamist. Palin lausub lõpuks nalja mitte midagi tähendavas keeles, mis kostub saksa keelena ning ülekuulaja abiline sureb kiiresti naeru kätte. Sakslasest ülekuulaja, keda kehastab John Cleese, kes ei saa naljast kohe aru ja ta surm saabub viivitusega.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/03/7457945t1h24ac.jpg)
Sakslased loovad oma ingliskeelse nalja, mille abil loodavad briti sõdureid tappa, kuid see sõnademäng ei tapa mitte kedagi.
Sketši lõpus ilmub jutustaja (Eric Idle), kes teatab, et maailma kõige naljakama nalja riismed maeti pärast sõda inimtühja paika ja seal on hauakivi, millel on «To the Unknown Joke» (Tundmatule naljale).
:format(webp)/nginx/o/2018/01/03/7458003t1h3af4.jpg)