Internetil on oma kaitsepühak?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Internetist leiab nii mõndagi
Internetist leiab nii mõndagi Foto: Pexels / CC0 Licence

Internetil on oma kaitsepühak?

Katoliku kirikus on palju kaitsepühakuid, kes kaitsevad ühte või teist tegevusala ja kohta.

Näiteks Püha Luukas oli ravitseja ja on arstide kaitsepühak, apostel Andreas, kes oli Jeesuse üks esimesi jüngreid, oli kalamees ja seega kalurite bkaitsepühak ning on veel palju teisi pühakuid, kes kaitsevad erinevaid elualasid, teatab ancient-origins.net.

Tänapäeval seostatakse pilootide ja astronautidega 17. Sajandil elanud itaallasest frantsiskaanlast, Copertino Püha Giuseppet, kes olevat suutnud leviteerida, lennata ja saatnud nii korda mitmeid imesid.

Kuid ka internetil on oma kaitsepühak, kes on 6. – 7. sajandi vahetusel elanud Sevilla Isidorus, kelle põhjapanevad kirjutised mõjutasid keskaegset ühiskonda.

Sevilla Isidorus, kelle eluaeg oli 560 – 636 oli Sevilla peapiiskop , kirjanik ning keskaja kohta väga põhjaliku entsüklopeedia, 20 teosest kooseneva «Etymologiae»  autor.  Seda teost kasutatakse ka 21. sajandil.

Just selle teose tõttu on ta kuulutatud interneti kaitsepühakuks, kuna internet on samuti nagu suur entsüklopeedia.

Sevilla Isidoruse eluloo järgi oli ta omas ajas väga haritud mees, kes valdas ni ladina, kreeka kui heebrea keelt. Ta oli rahva seas austatud ja hinnatud oma kõneosavuse ja teadmistega. Isidorus asutas Sevillas vaimuliku seminari, kuis oli ulatuslik õppekava.

Ta jättis endast tulevastele põlvkondadele palju kirjutisi, mis ulatusid igapäevaelu ülestähendustest poliitika ja teaduseni.

Kinnitamata andmetel olevat Isidorus oma kirjutistes ennustanud ette, et tulevikus on inimkonnal olemas kõikehõlmav «snetsüklopeedia», kus on olemas väga palju või kõik maailma teadmised ja informatsioon.

Isidoruse kirjutistega kursis olijate sõnul on see viide tänapäeva internetile, kus leidub asju seinast seina ehk seal on kogu meie elu.

Vatikan kuulutas Sevilla Isidoruse pühakuks 1589. aastal ja 1722. aastal nimetati ta katoliku kiriku teadusdoktoriks.

1997. aastal kuulutas paavst Johannes Paulus II Sevilla Isidoruse ametlikult interneti, kuid ka entsüklopeediliste teadmiste kaitsepühakuks.

Näiteks Püha Luukas oli ravitseja ja on arstide kaitsepühak, apostel Andreas, kes oli Jeesuse üks esimesi jüngreid, oli kalamees ja seega kalurite kaitsepühak ning on veel palju teisi pühakuid, kes kaitsevad erinevaid elualasid, teatab ancient-origins.net.

Käsitööliste pühak Püha Kannut
Käsitööliste pühak Püha Kannut Foto: Tairo Lutter

Tänapäeval seostatakse pilootide ja astronautidega 17. sajandil elanud itaallasest frantsiskaanlast, Copertino Püha Giuseppet, kes olevat suutnud leviteerida, lennata ja saatnud nii korda mitmeid imesid.

Copertino Giuseppe lendamist kujutav 18. sajandi maal
Copertino Giuseppe lendamist kujutav 18. sajandi maal Foto: wikipedia.org
Ameerika Ühendriikide piloot ja astronaut Edwin «Buzz» Aldrin Kuul 1969. aastal.
Ameerika Ühendriikide piloot ja astronaut Edwin «Buzz» Aldrin Kuul 1969. aastal. Foto: Rights Managed/Mary Evans Picture Library

Kuid ka internetil on oma kaitsepühak, kes on 6. – 7. sajandi vahetusel elanud Sevilla Isidorus, kelle põhjapanevad kirjutised mõjutasid keskaegset ühiskonda.

Sevilla Isidorus keskaegsel illustratsioonil
Sevilla Isidorus keskaegsel illustratsioonil Foto: wikipedia.org

Sevilla Isidorus, kelle eluaeg oli 560 – 636 oli Sevilla peapiiskop, kirjanik ning keskaja kohta väga põhjaliku entsüklopeedia, 20 teosest kooseneva «Etymologiae» autor.  Seda teost kasutatakse ka 21. sajandil.

Sevilla Isidoruse teos, mis anti välja 18. sajandil
Sevilla Isidoruse teos, mis anti välja 18. sajandil Foto: wikipedia.org

Just selle teose tõttu on ta kuulutatud interneti kaitsepühakuks, kuna internet on samuti nagu suur entsüklopeedia.

Sevilla Isidoruse eluloo järgi oli ta omas ajas väga haritud mees, kes valdas nii ladina, kreeka kui heebrea keelt. Ta oli rahva seas austatud ja hinnatud oma kõneosavuse ja teadmistega. Isidorus asutas Sevillas vaimuliku seminari, kus oli ulatuslik õppekava.

Ta jättis endast tulevastele põlvkondadele palju kirjutisi, mis ulatusid igapäevaelu ülestähendustest poliitika ja teaduseni.

Kinnitamata andmetel olevat Isidorus oma kirjutistes ennustanud ette, et tulevikus on inimkonnal olemas kõikehõlmav «entsüklopeedia», kus on olemas väga palju või kõik maailma teadmised ja informatsioon.

Isidoruse kirjutistega kursis olijate sõnul on see viide tänapäeva internetile, kus leidub asju seinast seina ehk seal on kogu meie elu.

Internetist leiab nii mõndagi
Internetist leiab nii mõndagi Foto: Pexels / CC0 Licence

Vatikan kuulutas Sevilla Isidoruse pühakuks 1589. aastal ja 1722. aastal nimetati ta katoliku kiriku teadusdoktoriks.

1997. aastal kuulutas paavst Johannes Paulus II Sevilla Isidoruse ametlikult interneti, kuid ka entsüklopeediliste teadmiste kaitsepühakuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles