Veripunase värvi saab Kuu läbi Maa atmosfääri äärte tungiva päikesevalguse tõttu.
Pildid: uus aasta algas superkuuga
Earth and Sky teatel oli tegemist selle aasta esimesega täiskuuga, mida oli 1. jaanuari hilistel tundidel näha läänepoolkeral ning 2. jaanuari öösel idapoolkeral.
Astronoomide sõnul on superkuu siis, kui Kuu on oma elliptilisel liikumistrajektooril Maale kõige lähemas punktis, olles samas täiskuu. Kuu paistab siis 7 – 14 protsenti tavalisest täiskuust suuremana ja ta valgus on 30 protsenti kirkam.
Palja silmaga neid erinevusi ei näe, kuid teleskoobi abil kindlasti.
Kuu suurim kaugus Maast on 406 700 kilomeetrit ja lähim kaugus on 356 410 kilomeetrit. Kui Kuu on Maale lähimas punktis, on ta perigees, kui aga kaugeimas punktis, siis apogees.
Kui Kuu on perigees ja jõuab täiskuu faasi, siis paistab see meie planeedi kaaslane eredama ja suuremana.
Tavaliselt näeb aastas ühte superkuud. Selle tingib asjaolu, et Kuu liigub Maale kõige lähemal iga 27 päeva tagant ja täiskuu on iga 29,5 päeva tagant.
2018. aastal näeb ka teist superkuud ja juba 31. jaanuaril. Sellega kaasneb täielik kuuvarjutus, mida on näha nii Ida-ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas kui Austraalias.
Siis ilmub taevasse verekuu, mis inglise keeles on Blood Moon. Kuu paistab Maalt vaadatuna punasena läbi Maa atmosfääri äärte tungiva päikesevalguse tõttu.
Inglise keeles kasutatakse superkuu kohta samuti nimetust «wolf moon», kuid sellega tähistatakse ka aasta esimest täiskuud.
Sotsiaalmeedias kommenteeriti, et niinimetatud hundi kuu on heaks sissejuhatuseks koera-aastale, mis idamaade kalendri järgi algab 16. veebruaril 2018.
2018. aastal on 13 täiskuud ja 14 perigeed.