:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7441353t1hea3b.jpg)
Lõuna-Norras asub juba kiviajast kasutusel olnud asulakoht, kus tehtud väljakaevamised näitasid, et viikingiajastul kasvatati seal kanepit.
Arheoloogilised leiud näitavad, et Norra viikingid kasvatasid kanepit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogide sõnul on neid eelkõige huvitanud, kuidas viikingid kasutasid kanepiseemneid, lehti ja õli igapäevaelus, teatab ancient-origins.net.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7441359t1h2541.jpg)
Norra arheoloogid on Sosteli iidses asulakohas väljakaevamisi teinud üle viieümne aasta ning sealt leitu asub Kopenhaagenis rahvusmuuseumis. Mitmetele leidudele tehtud analüüs näitas, et viikingiaja alguses, umbes 650 – 900 pKr kasvatasid viikingid selles asulas kanepit.
Tegemist ei ole esimese korraga, mil sellest ajastust on leitud viiteid kanepi kasvatamisele, kuid Sosteli leiud on ebatavalised.
«Teistest leiukohtadest leidsime viiteid kanepile kas siis mõne seemne või õietolmu näol. Sostelis oli taimejäänuseid, õietolmu, kanepist köit ja kanepijälgi anumatel. Viikingid kasutasid kanepit laeva tihendamiseks, kuid neil olid laevadel ka kanepiköied,» teatas arheoloog Frans-Arne Stylegar.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7441355t1h93e0.jpg)
Stylegari sõnul asub Sosteli paigas, kus olid ja on head maaharimise tingimused, kuid selliseid tingimusi on veel mitmetes paikades, kus olid viikingikülad. Seega võis viikingite seas olla kanepi kasvatamine levinud.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7441403t1hd9fc.jpg)
«Kui nüüdisajal on kanep esmajoones uimasti, kuid ka ravim, siis viikingid valmistasid kanepist kangast ja köit. Kindlasti olid nad teadlikud ka selle taime uimastavatest omadustest ja seega võidi sellest valmistatud jooki kasutada näiteks tuleviku nägemiseks,» nentis ekspert.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7441327t1h8a65.jpg)
Arheoloogid on varem leidnud kanepiseemneid Ida-Norrast Hamarist ning need pärinevad mõnevõrra varasemast ajast kui Sosteli leiud ehk umbes 400. aastast pKr. Üks leiukoht oli Osbergi laevamatus, kus eakale naisele, kes suri 70 – 80-aastasena, oli hauapanusena kaasa pandud väike nahkkott kanepiseemnetega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7441351t1he51b.jpg)
Naise skeleti uurimine näitas, et tal oli mitmeid haigusi, kuid talt võttis elu raske vähihaigus. Kanepiseemneid võis ta kasutada valuvaigistina.
Skandinaavia osadest paikadest on andmeid, et viikinginaistele anti enne sünnitust juua kanepileotist, kuna see leevendas valu. Naised olevat kanepit ka suitsetanud, kuna nad arvasid, et see tõstab viljakust.
Samuti kasutasid viikingid kanepit mitmesugustel tseremooniatel, kus loodeti šamaani abil heita pilk tulevikku või siis austati jumalaid.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7441349t1h4f50.jpg)
Ajaloolaste sõnul ei ole viikingitel ühtegi ruunikirjas ülestähendust, et nad oleksid kanepit tarbinud uimastina, kuid see ei tähenda, et nad seda ei teinud.
Viikingiaeg kestis Euroopas 8. – 11. sajandni. Viikingi rüüsteretkede algusajaks peetakse 8. juunit 793. aastat, kui viikingid ründasid Põhja-Inglismaal Lindisfarne’i kloostrit, külvates oma teel surma ja röövides kõike, mis silma jäi.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7441357t1h0061.jpg)
Viikingid jõudsid oma retkedel lisaks Euroopa aladele ka Kiievi-Venesse, Šotimaale, Gröönimaale, Bütsantsi ja Põhja-Ameerikasse.
Viikingiajastu lõppes 12. sajandil ristiusu pealetungiga.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/27/6822023t1h31de.jpg)