Lapseootel Prooviabielu-Helen: kui ma veel ei teadnud, et ma rase olen, imestasin, et depressioon on vähemaks jäänud
28. detsember 2017, 12:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/06/14/6782289t1hd959.jpg)
Tõsieluseriaalidest «Prooviabielu» ja «Abielus esimesest silmapilgust» tuntud Helen Kõpp, kes teatas hiljuti enda lapseootusest kirjutab enda värskes blogipostituses, kuidas lõppev aasta on tema jaoks olnud üks suur eneseareng, ning kuidas lapseootus on vähendanud ärevushoogusid ja depressiooni.
«Kuna 2017 on päris hull aasta olnud mu jaoks, mis ajal jõudis meeletult juhtuda, siis on see päris põnev,» kirjutab Helen. «Selle aasta jooksul on toimunud kõige suurem areng mu enda sisemuses.»
Helen rääkis sügisel avameelselt enda võitlusest ärevushäirete ja depressiooniga:
«Inimesed ei ole mind algusest peale mõistnud, seda ma tean. Inimesed on alati imestanud, kui mind rohkem tundma õpivad ala «sa oled nii rahulik ja tagasihoidlik, aga saates/meediast jätsid hoopis teise mulje. Mõni päev lihtsalt on tunne, et ma tahaks peitu pugeda kõige ja kõigi eest, et keegi ei mõtleks mulle, et keegi ei teaks, kes ma olen ja kus ma olen. Tahaks, et ma ei peaks mitte millegagi tegelema, sest ma olen alaväärne, nõme, tobe ja imelik! Siis ongi nii, et ei suuda oma sõpruskohustusi täita sellisel eesmärgil nagu ma olen endale seadnud ehk siis täiuslikkuse eesmärgil,» kirjeldas Helen enda tundeid septembris avaldatud blogipostituses.
«Mul on mitu korda poodides tulnud peaaegu paanika (aga suudan end lihtsalt tagasi hoida sisse-välja hingates). Ma kardan, et inimesed vaatavad mind, et ma ei saa hakkama. Nad vaatavad, et näe, kuidas jookseb peata kanana siin ringi. Vaatavad, et ma ei sobi poodi. Vaatavad, et ma olen loll. Vaatavad mida iganes veel. Aga tunnen end alaväärsena. Kõige hullem on minu jaoks see, kui keegi on mulle isegi nimekirja kaasa andnud. Kui ma ei leia asja üles, siis ma mõtlen «appi, kui ma sellele inimesele ei too tema punase paprika sinist marinaadi, siis ma olen ju nii paha ja halb ja nõme!» ja hakkan paaniliselt seda otsima. Lähen närvi, tunnen, kuidas sellega seoses tuleb kuumahoog ja higi üle kogu keha voolab.»
Värskes blogipostituses kirjutab Helen, et rasedusega on kaasnenud aga olulised muudatused:
«See on täiesti tõsi, et rasedus muudab inimest ning ka lapse saamine muudab inimest. Kui ma veel ei teadnud, et ma rase olen, imestasin, et depressioon on vähemaks jäänud. Mõtlesin, et midagi mõjub juba mu tegevustest nii hästi! Pärast sain teada, et ma rase ja siis oletasin, et ju see muutis midagi ka.»
«Teades, et ma olen rase, ma tajusin seda selgelt, et enam ei muretse ma vaid enda heaolu eest, vaid minu sees on teine inimene, kelle nimel ma pean suutma ennast ja sellega ka teda kaitsta! See oluline teadmine tõi mind tajuni, et mu niisama «veniv» eneseanalüüs on läbi, aeg on tegeleda asjadega KOHE. Tegin põhjaliku eneseanalüüsi jällegi paberile nii enda, kui ka tol ajal mu elus olnud inimese kohta, et saavutada parim sellest situatsioonist ja teha parimad otsustavad käigud oma elus oma lapse jaoks.»
/nginx/o/2017/04/18/6563535t1hfb53.jpg)
Helen Kõpp teatas lapseootusest detsembri alguses. Lapse isa Kalvi-Kalle Kruusamäe ja Heleni suhe on tänaseks päevaks lõppenud ja 25-aastane tõsielustaar on otsustanud lapse ilmale tuua üksikemana.
Täispikka blogipostitust loe siit.