Vandenõuteoreetikute seas käib rebimine : Maa on hoopis seest tühi ja seal on oma tsivilisatsioon

Õõnsat Maad kujutav kaart

FOTO: Ekraanitõmmis Youtube'i videost

Viimased paar aastat on olnud väga populaarne lameda Maa teooria, kuid üha enam pakub sellele konkurentsi õõnsa Maa teooria, mille kohaselt meie planeedi sees on on mandrid, mered, elu ja tsivilisatsioon.

Teoreetikute väitel elavad sise-Maal tulnukad, kuid ka iidsete, nüüdseks kadunud tsivilisatsioonide esindajad, samuti sinna põgenenud natsid, teatab express.co.uk.

Osa ufokütte on veendunud, et kummalistest lendavatest objektidest vähemalt osa pärinevad meie planeedi seest, mite kuskilt päikesesüsteemi äärealadelt.

Väidetav ufo

FOTO: Youtube

«Maa sees elavad olendid on kõrgemal arengutasemel kui meie, nende tehnika on arenenum ja nad suudavad ära hoida ka tuumasõda,» arvavad vendenõuteoreetikud.

Õõnsa Maa teooria eestvedaja on ameeriklane Rodney Cluff, kes andis välja raamatu «World Top Secret: Our Earth is Hollow» (Maailma suurim saladus: meie Maa on õõnes).
 

Õõnsat Maad kujutav kaart ja joonis

FOTO: Ekraanitõmmis Youtube'i videost

Cluff oli oma teoorias nii kindel, et korraldas 2007. aastal ekspeditsiooni, et leida üles Maa sisse viiv ava ja käik. Ta laenas selleks Venemaa jäämurdja, millega suundus põhjapoolusele, mis asub Põhja-Jäämere keskosas. Meri on seal aasta läbi kaetud meetritepaksuse jääga.

Päikeseloojang Põhja-Jäämerel

FOTO: wikipedia.org

Põhjapoolus (valge ala)

FOTO: Ekraanitõmmis Youtube'i videost

Ekspeditsioonil osaleda tahtnutest igaüks pidi maksma 20 000 dollarit, kuid lõpuks jäi halbade ilmaolude tõttu see uurimisretk ära. Cluffi entusiasmi see siiski ei kahandanud, vaid ta jätkas uurimist satelliitfotode abil.

Õõnsa Maa teoreetikud on veendunud, et nad leidsid sateliitfotode abil põhjapoolusel tõendid, et meie planeedi sisse on võimalik minna ning sees on oma Päike ja Kuu.

Cluffi teatel on õõnes Maa aina populaarsemaks muutunud ja kindlasti on see teooria tõsiseltvõetavam kui lameda Maa oma.

Lame Maa?

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Ta lisas, et isegi USA kosmoseagentuuri NASA fotodel on näha Põhja-Jäämeres paika, kust pääseb Maa sisse.

Seda teemalt lahkavad Youtube’is ka Secureteam 10 teoreetikud, kes enda sõnul leidsid põhjapoolusel tumedad alad, mis on sissekäigud Maa sisemusse.

«Lameda Maa teoreetikud on valel teel, meie planeet ei saa olla lame, sest sees on veel üks Maa ja elu. Nad ei tunnista seda, kuid me pakume neile konkurentsi,» teatas Secureteam 10.

Teoreetikute arvates ei ole ainult Maa õõnes, vaid ka kõik teised meie süsteemi planeedid, samuti Kuu ja Päike ning kõigi nende sees on mingid olendid. 

Teoreetikute teatel pääseb meie planeedi sisse mitmest kohast, kuid kõige populaarsemad on ava põhja- ja lõunapoolusel ning Himaalaja mäestikus.

Cluffi teatel oli õõnsa Maa teooria väga populaarne 19. sajandil ja 20. sajandi alguses kui isegi ajalehed teatasid ekspeditsioonidest meie planeedi sisse.

19. sajandi joonistus, millel kujutatakse Maa sisemust

FOTO: wikipedia.org

Kriitikute sõnul levisid jutud sellistest ekspeditsioonidest tänu Jules Verne’i 1864. aastal ilmunud seiklusromaanile «Reis maakera südamesse».

Jules Verne'i romaan «Reis maakera südamesse»

FOTO: wikipedia.org

Cluffi sõnul on andmeid Maa sees käimisest juba 1811. aastast kui norrakast meremees Olaf Jansen väitis, et seilas koos oma isaga Põhja-Jäämerel kust sattus Maa sisse.

Jansen kirjeldas kirjanik Willis George Emersonile, et ta elas paar aastat suurepärases troopilises paradiisis. Selle elanikud on väga pikka kasuvu, neil on arenenud tehnoloogia ja nad ei ole mitte kunagi haiged ega vanane.

Teooria kohaselt ei põgenenud Teise maailmaõja lõpul osa natse Lõuna-Ameerikasse, vaid meie planeedi sisse, kuhu juba varem olid rajatud baasid ning Kuule.

Kaart, mis kujutab natside alasid sise-Maal

FOTO: Ekraanitõmmis Youtube'i videost

Enne neid olid seal juba Atlantise ja veel mitme teise tsivilisatsiooni esindajaid, kuid ka meresõitjatest viikingeid ja piiblist tuntud hõimude esindajaid.

«Maa sees on väga kirev elu, mis kooneb iidsete tsivilisatsioonide esindajatest ja nende järeltulijatest, kuid seal on ka hukkamõistu ja surma eest põgenenud natse. Nad on märgatavalt arenenumad kui meie, sest neil on juurdepääs iidsetele teadmistele, mis aitavad neil olla surematud. Vahel tulevad nad Maa peale, kuid nende kodu on meie planeedi sees,» arvab Cluff.

Telepaatiliste võimetega inimeste teatel on Maa sees vähemalt 100 linna, mis moodustavad Agartha võrgustiku. Ka meie planeedi juures nähtavatest ufodest vähemalt osa pärinevad Maa ja Kuu seest.

Õõnsa Maa teooria oli olemas nii iidsetel kreeklastel, Tiibeti budistidel kui kristlastel. Neis seostatakse Maa sisemust hauataguse eluga.

Ameeriklasest polaaruurija, kontradmiral Richard Byrd (eluaastad 1888 – 1957) käis alates 1920. aastatest mitmel polaarekspeditsioonil nii lennukite kui laevadega.

Richard Byrd

FOTO: akg-images/akg-images/Scanpix

Byrdi teatel nägi ta 1947. aastal üle põhjapooluse lendamise Maa sisemusse, kuid ta naerdi välja. Byrdi sõnul avanes talle pilt, et meie planeedi sees rohelised alad, kus kasvab palju taimi.

Richard Byrd

FOTO: akg-images/akg-images/Scanpix

Byrdi sõnul ründasid 1920. aastatel tema laevu «lendavad taldrikud», mis väljusid ookeanist ning see oli tema jaoks esmaseks tõendiks, et Maa sees on tsivilisatsioon.  

2016.aastal väitsid mitmed vandenõuteoreetikud ja ufokütid, et NASA fotodel on selgelt näha põhjapoolusel olev ava, kust pääseb Maa sisse, kuid NASA üritab seda varjata.

Norra uurimisalus-jäälõhkuja Põhja-Jäämeres

FOTO: Meek, Tore/NTB scanpix/Scanpix

Ameeriklasest psühholoogi Jonathan Youngi sõnul on inimesed oma loomuselt uudishimulikud ning kuna suured maadeavastused on juba tehtud, siis loomulikult pööratakse pilk kosmosesse ja Maa sisse. 

Teadlaste sõnul on meie planeedi ehitus selline, et selle sees ei saa olla teist Maad ja elu teke võimatu.

Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20–70 kilomeetri sügavusel paiknev Mohorovičići eralduspind ehk Moho. Litosfäär hõlmab Maa välimise kihi 50–300 kilomeetri sügavuseni.

Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 kilomeetri sügavuseni.

Maa keskmes asub metalliline tuum, mille siseosa ehk sisetuum on tahke, välistuum aga vedel.

Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 2900–5100 kilomeetri sügavusele. Sisetuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100–6378 kilomeetri sügavusele.

Planeet Maa

FOTO: NASA/SIPA/NASA/SIPA/Scanpix

Populaarne

Tagasi üles