/nginx/o/2017/12/18/7418039t1h49e4.jpg)
/nginx/o/2009/09/09/232990t1h9e66.jpg)
Väga kaua on arvatud, et jõulude ajal sooritavad inimesed kõige enam enesetappe, sest pühade ajal teiste inimeste õnne ja rõõmu nautimine on neile liiast. Aga viimased uuringud ütlevad, et see ei vasta tõele.
Jõuludel on enesetappe vähendav mõju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi enesetappude arv on ainuüksi Euroopas väga kõrge (2014. aastal 58 000), siis kogutud statistika ei näita, et enesetappude arv jõulude ajal kuidagi tõuseks. Vastupidi. Enesetappude arv paistab suurenevat pigem kevadisel perioodil ehk siis kui loodus nii-öelda ärkab. Inimesed, kellel niigi on enesetapu mõtted, tunnevad end kevadel veelgi lootusetumalt, sest kui elu nende ümber paistab edasi liikuvat, siis nende elu jääb ikkagi samaks.
/nginx/o/2017/11/28/7354649t1hbbc4.jpg)
Uuringute kohaselt on jõuludel pigem enesetappe vähendav mõju. Püha, mille eesmärgiks on ligimesearmastus, ühtekuuluvustunne ja lähedus, annab suitsiitsete mõtetega inimestele selleks lühikeseks perioodiks lohutust, et nad ei ole siin maailmas üksi ning nende ümber on inimesed, kes neid armastavad.
See loomulikult ei tähenda, et ei oleks inimesi, kelle jaoks jõulud on liiast ning kes siiski tunnevad, et oleks parem kui neid siin enam ei oleks. Aga see number ei ole märkimisväärselt erinevam ülejäänud aastast.
Enesetappude põhjuseks on üksindustunne. Uuringud on näidanud, et suured pühad on tegelikult need, mis inimesi nii-öelda elus hoiavad. Ameerika puhul on täheldatud, et enesetappude arv ei tõuse märgatavalt ei enne, ajal ega pärast tänupühi, jõule, uus aasta pidustusi ning iseseisvuspäeva. See tähendab, et suitsiitsete mõtetega inimesed saavad pühade ajal kõige enam lohutust ja nende soov end ära tappa on lähedaste tõttu vähenenud.
/nginx/o/2017/12/23/7431529t1h764b.jpg)
Lisaks sellele on välja selgitatud, et inimesed tapavad end kõige enam nädala sees, kus mure elu kulgemise üle on kõige suurem.
Eurostati andmetel sooritas 58 000 inimest 2014 aastal enesetapu. Üldarvult oli kõige enam enesetappe Saksamaal (10 300) ja Prantsusmaal (9100). 77% kõikidest enesetappudest sooritati meeste poolt, ning 48% olid vanuses 40-65.
Aga kuna riikide rahvaarv on väga erinev, siis on vaja see statistika mugandada kõikidele riikidele võrdseks. Ja see toob kaasa suured muutused. Iga 100 000 inimese kohta sooritati kõige enam (32) enesetappu Leedus. Sellele järgnesid Läti, Ungari ja Sloveenia (19), Eesti (18) ning Belgia ja Horvaatia (17).
:format(webp)/nginx/o/2015/08/14/4378435t1hff88.jpg)
Kõige vähem enesetappe aga toimub Kreekal ja Kürposel - vaid viis inimest 100 000 inimese kohta.