/nginx/o/2008/10/24/86502t1hed84.jpg)
Eile esitles Mihkel Raud Tallinnas Von Krahli teatri baaris oma autobiograafilist rokk- ja popmuusikajutustust «Musta pori näkku». Raamat räägib kohalike muusikute ennasthävitavast elustiilist 1980. aastatel.
Mihkel Raud paljastab Eesti popjumalate tõelise palge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle raamatu lehekülgede sajad ja sajad tegelased liuglesid läbi terve dekaadi peaaegu katkematus mäluaugus. Ja ometi leidsid nad keset surmatrotsivat elupõletamist endas jõudu ning viitsimist luua kõige imelisemad laulud, mida selle hävimisele määratud rahva esindajad iial loonud on,» kirjutab autor raamatu eessõnas.
Esitlusel pöördus ta publiku poole kui raamatu lugeja ja üks tegelastest, mitte kui kirjanik.
«Pean tunnistama, et kui ma seda raamatut esimest korda lugesin, olin ma kaunis häiritud, sest autor oli mulle liiga teinud ja kujutanud mind tõelise monstrumina,» rääkis ta ning tõdes, et esimest korda oma raamatut lugedes see talle ei meeldinud. «Teist korda lugedes sain aru, et kõigi nende nilbete kirjelduste taga on autor, kes minust tegelikult hoolib. Ja ta hoolib kõigist raamatu tegelastest. Võib-olla isegi armastab neid,» muutus Raud härdaks.
Hetk hiljem haaras mees aga basskitarri ja esitas koos sõbra Hendrik Sal-Salleriga laulu «Käed». Lugu on Raua sõnul üks tema lemmikutest ja pärineb 1980. aastate lõpus tegutsenud Nõmme poiste ansambli Generator M repertuaarist, kus laulis ka noor Sal-Saller.
Pärast etteastet tänas Raud raamatukangelasi ja kutsus kõiki pitse kokku lööma. Ise asus agaralt pühendusi kirjutama, sest nagu selgub ka raamatust, pole ta alates 1990. aasta 2. augustist tilkagi alkoholi joonud.