Kirjanik Andrus Kivirähk leiab, et kirikute soov lasta Eesti riigil muuta põhiseadust, et selles siis defineerida abielu kui mehe ja naise vahelist liitu, ei ole midagi muud kui puhas kius.
Andrus Kivirähki kaitseb omasooliste abielu: see on puhas kius (2)
Kivirähk on moodsa mõtlemisega mees ning tema arvates on ilmaliku Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmine lähtuvalt inimese enda väljamõeldud ja täidetud termini kohaselt kiuslik. Religioossed liidud hoiavad kramplikult kinni mõttest, et abielu on mingi püha liit, mille puhtust ja väärikust tuleb hoida. Kordagi aga ei mõelda selle peale, mida abielu alguselt tähendas - see oli luba laste saamiseks.
«Väljaspool abielu sündinud last ei peetud täisväärtuslikuks, teda põlati nagu ka tema ema,» kirjutas Kivirähk Eesti Päevalehes.
Abielu ei ole keemiline element, mille on kindel koostis. Abielu ei ole ka loodusseadus, mida ei saa muuta. Abielu on inimese välja mõelnud ja sellele tähenduse andnud. Selle tõttu saab ka inimene otsustada, missugune peaks abielu olema.
Maailm meie ümber muutub pidevalt ning et ajale mitte jalgu jääda peame me sellega kaasa käima. Kui kahele samasoolisele sakslasele on antud õigus abielluda, siis miks ei peaks seda antama ka eestlastele? Miks on sakslastel rohkem õiguseid kui meil? Sarnane olukord oli meil ka siis kui sakslased olid suured ja tähtsad mõisnikud ning meie lihtsad talupojad. Nendel oli rohkem õiguseid kui meil ja nemad otsustasid meie riigi üle
Aeg on muutunud nii palju, et me peaksime aru saama, et abielu ei ole midagi muud kui kahe inimese armastuse väljendus, mitte kiriku poolt reguleeritud komme. Sarnaselt võib ju kõik traditsioonid ja kombed põhiseaduses välja tuua ning inimesi karistada selle eest, kui nad jõule õigesti ei pea või inimese pärast surma tuhastavad.
Naljakas on kogu olukorra juures see, et kirik tuli selle mõttega välja just enne jõule, mis kiriku enda sõnade järgi on just nimelt aeg väljendada teistele inimestele oma armastust ning olla salliv ja hea.