Pildid: druiidid kogunesid aasta kõige lühemal päeval Stonehenge’i
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. detsember 2017, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendkuningriigis Wiltshire’i tasandikul asuv megaliitehitis Stonehenge on üks kuulsamaid vaatamisväärsusi, millel on pikk ajalugu.
Megaliitidest ring koosneb kividest, mille kõrgus on umbes 4,1 meetrit ja laius 2,1 meetrit ning need kaaluvad 25 tonni, teatab The Sun.
Ajaloolaste ja arheoloogide sõnul oli see kivi- ja pronksiaegne ehitis mitmeotstarbeline, olles kunagi nii palvetamise kui rituaalide läbiviimise paik kui ka observatoorium ja kalender.
/nginx/o/2017/11/14/7311553t1h979d.jpg)
Arheoloogiliste andmete kohaselt on Stonehenge ehitatud kolmes järgus, esmalt kiviajastu inimeste poolt, siis Beakeri kultuuri esindajate ja lõpuks Wessexi kultuuri esindajate poolt.
1986. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja jõudnud iidne ehitis meelitab nii turiste kui ka tänapäeva päikese- ja loodusekummardajaid, kes käivad seal pööripäevadel, eelkõige suvisel ja talvisel pööripäeval.
21. sajandi druiidid kogunesid ka täna Stonehenge’i, et seal tähistada talvist pööripäeva, mil päev on kõige lühem ja öö kõige pikem. Briti saartel on täna päeva pikkus seitse tundi, 49 minutit ja 41 sekundit, olles kaheksa tundi ja 49 minutit lühem päev kui suvisel pööripäeval.
Päeva pikkus on kevadisel ja sügisel pööripäeval 12 tundi, kuid suvisel ja talvisel pööripäeval oleneb laiuskraadist.
Talvine pööripäev langeb kas 21. või 22. detsembrile, mil päev on kõige lühem ja öö kõige pikem.
Suvine pööripäev on kas 20. või 21. juunil ning siis on päev kõige pikem ja öö kõige lühem.
Talvine pööripäev on astronoomilise talve algus põhjapoolkeral, lõunapoolkeral algab sel ajal suvi.
Talvisest pööripäevast alates põhjapoolkeral päeva pikkus suureneb ja öö pikkus väheneb, kuid lõunapoolkeral öö pikkus suureneb ja päeva pikkus väheneb.
Druidism on muistse keldi usundi tänapäevane taaselustatud versioon ning selle nimetus on tuletatud muinaskeldi preestri nimetusest «druid». Tänapäeval nimetavad end druiidideks druidismi liikumises osalejad.
Druiidid rõhutavad sidet esivanematega ja looduse austamist. Nende uskumustes on segunenud iiri, gaeli ja kõmri mütoloogia ning nad viivad iidsetes pühapaikades läbi rituaale, kaasa arvatud kuulsas Stonehenge'is.
