/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/24/6705265t1h974c.jpg)
Metallitööstuskontsern BLRT kaebas Anastassia Kovalenko kohtusse ja nõuab, et ta lükkaks ümber oma magistritöös esitatud väite, kirjutab Äripäev.
Suurkontsern BLRT kaebas Anastassia Kovalenko magistritöös avaldatu eest kohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti peab Kovalenko ümber lükkama Äripäeva intervjuus laevaehituse, laevaremondi ja metallitööstusega tegeleva BLRT kohta esitatud väited.
«Sain hiljuti teada, et minu «A» peale kaitstud magistritöö avaldas väga suurt huvi BLRT suuraktsionärile, kes otsustas maksta märkimisväärse summa aktsiaseltsi raha Eesti suurimaile advokaadibüroole Raidla/Ellex ning palgata kaks ca 200-eurose tunnihinnaga advokaati minu pea 100-leheküljelise magistritöö läbilugemiseks ning hagi koostamiseks,» kirjutab Kovalenko oma Facebooki lehel.
Ta lisab, et saatuse irooniana keskendus ta nii oma magistritöös kui ka Äripäevale antud intervjuus vähemusaktsionäri õiguste vähesele kaitsele, mille tulemusel suuraktsionärid kasutavad oma mõjujõudu vähemusaktsionäridega manipuleerimiseks.
«Praegune olukord on ehe näide sellest. Mitu inimest kokku ja milliste tunnihindadega suuraktsionäri palvel seda ligi 100-leheküljelist koolitööd analüüsis, ei ole täpselt teada, kuid päris kindlasti võib väita, et ka need tuhanded eurod tulid pardoksaalsel kombel BLRT arvelt ehk nii suuraktsionäri kui ka kõigi vähemusaktsionäride ühisest rahakotist.»
Kovalenko sõnul võiks Baltimaade suurim tööstuskontsern, kui neil tõesti enam mingit paremat väljundit raha kasutamiseks pole, mitteteenivalt seisva kasumi vähemusaktsionäridele dividendidena lõpuks lihtsalt välja maksta.
«Tänaseks päevaks (aasta 2016 kohta koostatud majandusaasta aruande kohaselt) on ettevõttel jaotamata kasumit ca 284 miljonit eurot, kuid ettevõte ei ole viimase 10 aasta jooksul maksnud dividendideks mitte sentigi,» kirjutab ta.
Kovalenko sõnul leiab Eesti ärimaastikul mitu kaasust, kus vähemusaktsionäri nõrk positsioon on tekitanud olukorra, kus ta oma osalusest midagi ei teeni ning osaluse väärtust ei saa kuidagi realiseerida.
Pahatahtlikud suuraktsionärid elavad see-eest teises reaalsuses, sest saavad aru, et võivad laveerida ilma mingite tagajärgedeta.
Kovalenko ütleb, et enne suuraktsionäri äriajamise mentaliteet ei muutu, kui seaduseandja midagi omalt poolt ette ei võta.
«Kokkuvõttes mõjutab selline olukord majandust laiemalt, sest riigi poolt kehtestatud seadustel ja reeglitel on investorite käitumisele oluline mõju ning selline ettevõtluskeskkond ei kutsu välisinvestoreid siia investeerima. Kavatsen ka edaspidi oma professionaalses ja ühiskondlikus tegevuses seista selle eest, et vähemusaktsionäride õigused saaksid seadusandja poolt tugevama kaitse,» kirjutab ta.
Kes on Anastassia Kovalenko? (allikas: Vikipeedia)
Anastassia Kovalenko (sündinud 1991 Tallinnas) on Eesti motoringrajasõitja.
Pärast Prantsuse lütseumi lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda.
2012. aastal läbis ta lisaks Cambridge´i ülikooli suveprogrammi, õppides süvendatult äriõigust.
2013. aastal lõpetas ta Tartu Ülikoolis bakalaureuse astme ning suundus edasi magistriõppesse.
Tema lõputöö analüüsis rahapesusüüdistusi ning nende eelkuritegusid, töö juhendajateks olid kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja vandeadvokaat Marko Kairjak.
2015. aastal astus Kovalenko Tartu Ülikooli majandusteaduskonda.
Ta kaitses 2017. aastal ärijuhtimises dotsent Priit Sanderi juhendamisel magistritöö, mis keskendus vähemusaktsionäride investorkaitse analüüsimisele ning seda esmakordselt õigus-majandusliku vaatenurga alt.
Õigusteaduse bakalaureuseõpingute ajal töötas ta advokaadibüroos Sorainen vaidluste lahendamise meeskonnas.
Majandusteaduskonna magistriõpingute ajal hakkas ta tegelema oma isa Valeri Kovalenko ja teiste vähemusaktsionäride dividendivaidlusega BLRT Grupis.
/nginx/o/2017/12/20/7424035t1ha39b.png)