/nginx/o/2011/05/12/578708t1h3066.jpg)
Saksamaa Rostocki ülikooli mereteaduste instituudi teadlaste sõnul tunnetavad randalhülged (Phoca vitulina) parima saagi ära vurrude abil.
Randalhülged tunnetavad vurrude abil ära parima saagi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katsed treenitud hülgega näitasid, et need veeloomad suudavad veealuseid objekte tunnetada ka siis, kui nende nägemine ja kuulmine oli takistatud, kirjutab BBC.
Teadlaste sõnul kasutavad hülged tunnetusmeelt, mille abil on võimalik saada parim saak.
Hülgejuurija Wolf Hanke ja ta kolleegid tõendasid juba möödunud aastal, et hüljeste vurrud on väga tundlikud.
Teadlaste sõnul suutis treenitud hüljes Henry tunnetada vurrude abil kunstkala asupaiga 100 meetri pealt.
Uurijad keskendusid küsimusele, kas hülged suudavad vurrude abil eristada ka saagi suurust ja kuju.
Teadlased tegid Kölni loomaaias katse, tekitades suures välibasseinis veejugasid, nagu ujuksid seal erineva suurusega kalad.
Sinna basseini lasti randalhüljes Henry, kellel olid silma- ja kõrvaklapid. Ta sai orienteeruda vaid vurrude abil.
Uuring näitas, et Henry tunnetas erinevaid veejugasid, pidades neid erineva suurusega kalade tekitatuteks.
«Hülged suudavad veealuste objektide suuruse ja kuju kindlaks teha. Nad saavad informatsiooni objektide poolt tekitatavast vee liikumisest. Tegemist on niinimetatud hüdrodünaamilise jäljega, mida tunnetatakse vurrude abil,» lausus Hanke.
Kuigi katse tehti vaid ühe hülgega, on Saksa teadlased kindlad, et sama kehtib ka teiste hüljeste puhul.
«Väga tundlikud vurrud on teatud liikidele kasulikud, kuna nende abil saadakse suurim ja parim saak,» lisasid sakslased.
Hanke sõnul aitab selline suuruse ja kuju eristamine säästa hüljestel jahti pidades aega ja energiat.
Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on loivaline hülglaste sugukonnast.
Nad elavad Atlandi ja Vaikse ookeani põhjapoolsetes rannikupiirkondades kui ka Lääne- ja Põhjameres.
Randaleid arvatakse olevat 400 000–500 000, mõned alamliigid on ohustatud. Randali küttimine on enamikes riikides keelatud.
Randalid on pruunika või hallika värvusega ja omapärase V-kujulise ninasõõrmega. Täiskasvanud isendid on umbes 185 sentimeetrit pikad ning nad kaaluvad umbes 130 kilogrammi.
Randalid lesivad sageli gruppidena kaljustel rannikupiirkondadel, kuhu maismaakiskjad ei pääse ligi.