«Üks asi on heategevus, aga see on üks etapp tulevase tubli fotokunstniku arenguteest,» vastab kunstiteose võrra rikkamaks saanud Kilk Õhtulehe küsimusele, kas ta tegi head või ostis foto, mida soovib ka seinale riputada.
«Oleme varem Facebookis ja kodulehel näinud tema pilte – areng on silmaga nähtav. Arvan, et kümne aasta pärast öeldakse, et vaadake, kust alustas,» lisab Kilk ja tunnistab, et tuli näituse avamisele mõõduka eelarvamusega. «Ta on arenemisvõimeline!»
Päris Kilgi maitse esileedi fotod siiski pole. «Siin on kohe näha, et naiselikud tööd. Ise olen teistmoodi, mina pildistan hetki ja inimesi,» kirjeldab seni vaid maalinäitusega avalikkuse ette tulnud Kilk ja lubab muuseas ühe näitusega varsti veel välja tulla.
Evelin Ilves ise räägib portaalile Naine 24.ee näitusest järgmist:
«Vahel on ideedega nagu seemnetega talvel: istuvad kuskil sügavas mälusopis ja tukuvad. Aga kui päike hakkab kõrgelt käima ja igal pool kõik idanema kukub, hakkavad nemadki pakatama. Nii mõnigi kord saab juhuslikust mõttevälgatusest elujõuline idand, kes oma pea pimedusest välja pistab ja ilusaks taimeks kavatseb kasvada.
Üle Eesti on tuhandeid hobikunstnikke. Ning avalikku ruumi, mille seinad kurvalt tühjad seisavad, on samuti tuhandeid ruutmeetreid. Perearstikeskused, vallamajad, juuksurisalongid ja isegi kultuurimajad ning väiksed külalistemajad, söögikohad – kui mõnegi seintele jõuaksid kohalike meistrite maalid, joonistused, fotod, kootud või ka vilditud pildid, muutuksid need ruumid kindlasti rõõmsamaks.