Prantsuse televisioon näitas uut dokumentaalfilmi «Number 5 sõda», mille kohaselt 20. sajandi üks tuntumaid moeloojaid Gabrielle «Coco» Chanel tegi Teise maailmasõja ajal natsidega koostööd, kasutades ära okupatsioonivõime, kelle abil vabanes äripartneritest.
Väide: tuntud moelooja Coco Chanel vabanes natside abil juudi äripartneritest
Kogu Saksa okupatsiooni aja, maist 1940 kuni detsembrini 1944 Prantsusmaal elanud Chaneli äri õitses ja temast sai maailma üks rikkamaid naisi, kirjutab newsweek.com.
Filmis on otsene viide Chaneli poolt loodud kuulsale parfüümile Chanel No 5, milles olevat tunda ka «natsihaisu».
Filmi kohaselt alustas Chanel 1920. aastate alguses parfüümiäri juutidest vendade Pierre ja Paul Wertheimeri abil, kuid natside okupatsiooni ajal kasutas ära juudivastaseid seadusi, et äripartneritest vabaneda ja ainuisikuliselt oma moe- ja parfüümiäri juhtida.
«Natside abi kasutades üritas Chanel saada lahti juutidest äripartneritest, keda ta enam oma ärisse ei soovinud. Natsid arianiseerisid Prantsuse majanduse ja ärinduse, kasutades selleks prantslastest firmajuhte, kaasa arvatud Coco Chaneli,» teatas režissöör Stephane Benhamou.
Pierre ja Paul Wertheimer uskusid, et Chaneli parfüümi No 5 saadab edu ning nad toetasid rahaliselt selle parfüümi tootmist, mis sai alguse 1924. aastal. 1927. aastaks oli see parfüüm maailmas kõige müüdum, kuid Chanel sai müügitulust vaid kümme protsenti. 70 protsenti läks Wendadele Wertheimeritele ning 20 protsenti vendadele kuulunud Galeries Lafayette’i kaubamajale.
Chanel ei olnud vendade Wertheimeritega sõlmitud lepinguga rahul ja ta otsis võimalusi, kuidas nii äripartneritest kui lepingust vabaneda. Kuulus moelooja nägi natsiokupatsioonis ja juutide vastasuses oma võimalust.
Chanel hakkas sõbrustama saksa aristokraadi Hans Günther von Dincklage’iga, kes oli temast 13 aastat noorem ja kelle armukeseks ta sai. Selle mehe abiga üritas Chanel äripartneritest vabaneda.
Chaneli ülestähendustest ja dokumentidest siiski ilmneb, et naise plaan kukkus läbi, kuna Wertheimerid ei usaldanud natsidega läbi käinud Chaneli ja kirjutasid kogu oma vara sõbra Felix Amiot nimele.
Vennad emigreerusid USAsse New Yorki, kus nad panid Euroopast üle kantud rahadega uue äri püsti ja asusid tootma ka Chaneli kuulsat No 5 parfüümi.
Chanel nõudis natsidest sõpradelt, et nad konfiskeeriksid Amiot nimele kirjutatud vara ja keelaksid juutidest vendadel USAs tema parfüümi tootmise.
Natsid ei soovinud minna Amiot’ga tülli, kuna tegemist oli neile lennukiosi tarniva suurärimehega.
Uue dokumentaalfilmi kohaselt oli Coco Chanel väga ambitsioonikas naine, kes ei lasknud ühelgi takistusel oma eesmärke segada. Samas oli ta silmanähtavalt antisemiit ja rassist, sellele on viidanud ka ta kaasaegsed.
Nii mõneski filmis ja raamatus on märgitud, et tal oli suhteid mitme kõrge saksa ohvitseriga.
Chaneli elu käsitleva raamatu, 2011. aastal ajakirjanik Hal Vaughani sulest ilmunud «Sleeping With the Enemy» teatel tegi Chanel koostööd otse diktaator Adolf Hitleriga ja ta oli Teise maailmasõja ajal natside agent. Uus dokumentaalfilm «Number 5 sõda» põhineb enamjaolt sellel teosel.
Pärast Prantsusmaa vabastamist natsidest 1944. aastal uurisid Prantsuse võimud, kas tuntud naine tegi natsidega koostööd, kuid tõendite puudumisel uurimine lõpetati.
Osa ajaloolasi on arvamusel, et Chaneli päästis Prantsuse sõjakuritegude uurijate käest ta lähedane sõber, Briti peaminister Winston Churchill.
Coco Chanel kolis pärast Teist maailmasõda koos oma sakslasest kallimaga Šveitsi ja maksis vendadele Wertheimeritele kompensatsiooni üheksa miljonit dollarit, mis oli siis väga suur summa.
Chanel suri Pariisi Ritzi hotellis 1971. aastal, olles 87-aastane.
Oma pika moelooja karjääri jooksul muutis Chanel naiste välimust ja tõi naiste garderoobi pikad püksid.
Gabrielle «Coco» Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel; 19. august 1883 Saumur –10. jaanuar 1971 Pariis) oli prantsuse moelooja, olles 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moedisainereid.