Prantsuse võimud kuulutasid enne Pariisis toimuvat oksjonit markii de Sade’i pornograafilise teose «Soodoma 120 päeva ehk Kõlvatuse kool» käsikirja rahvuslikuks aardeks, kuna tegemist olevat prantsuskeelse tippteosega.
Prantsusmaa kuulutas markii de Sade’i tuntud pornograafilise teose enne oksjonit rahvuslikuks aardeks
Lisaks de Sade’i teosele pidi Arguette’i oksjonimaja eemaldama müügilt ka Andre Bretoni «Sürrealismi manifesti» ning neid teoseid ei tohi Prantsusmaalt välja viia, edastab The Telegraph.
Nimetatud kaks teost koos veel kümnetega kuulusid Prantsuse investeerimisfirmale Aristophil ja need loodeti oksjonil üsna kõrge hinnaga müüa. See investeerimisfirma sattus kaks aastat tagasi skandaali ja lõpetas tegevuse, kuna ilmnes, et selle töötajad olid oma taskusse pannud 850 miljonit eurot investorite raha.
Oksjonimaja lootis, et 20. detsembril toimuval oksjonil makstakse markii de Sade’i teose eest vähemalt kuus miljonit eurot ja Bretoni teose eest neli miljonit eurot.
Markii de Sade kirjutas oma kuulsa teose 1785. aastal Bastille’ i vanglas, kuhu talle toodi salaja 12 meetrit paberit. «Soodoma 120 päeva» räägib neljast aadlimehest, kes lukustavad end koos 46 ohvriga, kelle seas on nii tüdrukuid kui poisse, kellest noorimad on 12-aastased, ühte lossi.
De Sade on oma teoses toonud ära 600 erinevat tüüpi perverssusi alates tavalistest orgiatest kuni alanduste, piinamiste, vägistamiste, loomade seksimise ja mõrvadeni.
Kui Bastille’ i vangla 1789. aastal Suure Prantsuse revolutsiooni ajal rahva poolt vallutati, siis kadus ka de Sade’i perversse teose käsikiri, mis hiljem leiti ühest seinapraost.
Markii de Sade’i kirjutis oli selles leiduva pornograafilisuse ja vägivalla tõttu enamikus Euroopa riikides aastasadu keelatud.
Oksjonimaja omanik Claude Aguettes sõnas, et nad lootsid müüa kõik 300 teost ja käsikirja, mis kuulusid investeerimisfirmale Aristophil, kuid võimude sekkumise tõttu see ei õnnestu. Ta lisas, et Prantsuse kultuuriministeerium lubas osta de Sade’i ja Bretoni teosed rahvusvaheliste väärtuslike teoste hinnaga.
Investeerimisfirmale Aristophil kuulus varem suurim prantsuse autorite teoste ja ajalooliste dokumentide erakollektsioon.
Prantsuse kohus andis käsu konfiskeerida selle firma käes olnud ajaloolised dokumendid, kui ilmnes, et Aristophili juht Gerard Lheritier on pettur ja kasutab püramiidskeemi.
Lheritier asutas Aristophili juurde Institut des Lettres et des Manuscrits, kuhu kogus suurel hulgal teoseid ja käsikirju.
Prantsuse prokuratuur uurib seni Lheritier' tegevust ja pettusi, kuid mees eitab süüd.
Lheritier ostis de Sade’i käsikirja 2014. aastal 6,1 miljoni euro eest ja müüs selle Aristophile’i arhiivile 12,5 miljoni euroga, seega on de Sade’i käsikirja tegelik väärtus umbes 17,5 miljonit eurot.
Homme Pariisis toimuval Arguette’i oksjonimaja oksjonil pannakse teiste tekstide ja raamatute seas müügile ka 1912. aastat Titanicu katastroofis ellu jäänud Helen Churchill Candee 40-leheküljeline ülestähendus laevahukust. Filmi «Titanic» režissöör James Cameron sai just neist ülestähendustest idee teha oma kuulsaks saanud linateos.
Lisaks paneb oksjonimaja müüki ka kirjanike Alexandre Dumas ja Honore de Balzaci käsikirju, admiral Nelsoni ja Napoleon I vahelise kirjavahetuse ning helolooja Richard Straussi partituurid.
Markii de Sade (prantsuse keeles Marquis de Sade; kodanikunimega Donatien Alphonse François de Sade, 2. juuni 1740 – 2. detsember 1814) oli prantsuse aristokraadist kirjanik ja filosoof, kes on tuntud kui libertiin oma seksuaalsuse ja eluviiside tõttu.
Tema teosed sisaldavad ohtralt vägivalda ja pornograafiat, kuid kes on kirjutanud ka rangelt filosoofilisi teoseid. Markii de Sade'i nimest on tulnud sõna «sadism».
André Breton (19. veebruar 1896 – 28. september 1966) oli prantsuse proosakirjanik ja luuletaja.
1924 koondas ta veel dadaistide hulka kuuluvana enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Teda on nimetatud sürrealismi teoreetikuks.