:format(webp)/nginx/o/2017/12/15/7409789t1h6d58.jpg)
Kolumnist Kaire Uusen avaldas Postimehes kirjutise «Eestis elab hulk mehi naiste kulul», mis on saanud erinevate seisukohtadega tagasisidet nii meestelt kui naistelt.
Mehed versus naised: kas Eestis elab hulk mehi naiste kulul?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuseni kolumni kohaselt on meie riigis mehi, kes elavad sõna otseses mõttes naiste kulul, sest naised on nõus selliseid mehi ülal pidama põhjusel, et nende elus oleks mees. Lisaks on osa mehi seanahavedajad, kes vajavad mammatamist ja naised oma heast südamest poputavad neid.
Need on ühiskonna kirjutamata seadused, millest just sageli valjul häälel ei räägita, kuid need on olemas. Autori sõnul on inimestel soov hästi elada ja neile ei saa pahaks panna seda, kuidas nad seda teevad.
Uuseni kirjutis pani sõna võtma üsna mitut Eesti tuntud tegelast, kelle vahel läks kommentaariumis sõnasõjaks, kus seisukohti oli seinast seina. Kommetaaridest ilmnes, et mehed, keda oli enamik, asusid agaralt enda kaitsele.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/15/7409691t1h654c.jpg)
Üsna irooniline kommentaaridelaviin kinnitas, et aastatuhandete vanune meeste ja naiste vaheline positsioonivõitlus ei ole ka 21. sajandil kuhugi kadunud.
Mehed versus naised sõnaduellis arvas enamik mehi, et see kirjutis on naiste poole kaldu ning mehi, keda naised üleval peavad, on ühiskonnas märgatavalt vähem kui naisi, keda mehed ülal peavad.
Mitmes kommentaaris arvatakse, et tänapäeva ühiskond toimib normaalselt vaid siis, kui on sugudevaheline võrdsus ja võrdne panustamine perekonda, kuid on ka neid, kes soovivad läbi elu liugu lasta.
Ühiskondlikud normid, arusaamad, piirangud ja seisukohad on need, mis toovad kaasa teatud suhtumise ja käitumismustrid.
«Kas see pole mitte seesama sugudevaheline võrdsus, millest nii pikalt on unistatud ja võideldud. Nüüd siis mõni meesterahvas kodune ja kohe hädakisa taevani,» teatas meesoost kommenteerija.
«Mõttetu üldistus autori poolt. On ülalpeetavaid mehi kui naisi, arvan et asi pole massiline. Ma torkaks ka kivi naiste kapsaaeda - «kullakaevajaid» naisi on kindlasti rohkem,» oli veel ühe mehe kommentaar.
«Mehe kulul elav naine ei tekita mingit emotsiooni kelleski, see lihtsalt on selle naise valik elus,» veel üks meesoo kommentaar.
Mehe kommentaar: «Minu arust näitab see artikkel veel kord, et feminismi põlistatud rindejooned on jäänukid, millele rõhumine takistab nii probleemide mõistmist kui nende lahendamist».
Järgmine kommentaar: «Meest on vaja vaid paariks hetkeks vanakooli soo jätkamiseks, muul ajal tuleb teda ülal pidada, et ei oleks kaugelt otsida».
Naise kommentaar: «Tegelikult on Kaire Uuseni tekst kurb. Eriti kurb on oma ema kodus ja ema pensionil vegeteerivad mehepojad, sageli joodikud».
Kirjutaja tõdes veel, et «arvatavalt kunstnike/kirjanike peredes võibki olla nii, et loovisik (ka mees) on ülalpeetav. Kui loovisikuid on kaks ja kumbki ei käi igapäevaselt palgatööl, on väga keeruline. Aga Kaire Uuseni loo mõte, nagu ta ise selgitas, oli viidata võib-olla kellegi arvates romantilisele stereotüübi mees-rahateenija/naine-ülalpeetav elukaugusele Eestis».
Kaire Uusen ise selgitas, et tema eesmärk ei olnud eesti meeste kohta midgi halba öelda, vaid teda pani kirjutama asjaolu, et mõtteavaldustes ja kommentaarides domineerib arusaam, justkui enamik eesti naisi elaks meeste kulul või siis ilusamad neist ootavad jõukate meeste armuande.