Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Rikkad on parajad jobud, tõestab uuring

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Stseen filmist «Ristiisa». Esiplaanil maffiaperekonna pea Vito Don Corleone (Marlon Brando).
Stseen filmist «Ristiisa». Esiplaanil maffiaperekonna pea Vito Don Corleone (Marlon Brando). Foto: Anonymous/AP/Scanpix

Kas rikkaks saamine teeb jobuks? Või on jobudel inimestel lihtsalt õiged isikuomadused, et rikkaks saada? Igatahes näitab uuring, et rikastel inimestel tõepoolest on palju tõenäolisemalt kalduvus käituda ebaeetiliselt ning egoistlikult, kirjutab Stuff.co.nz

Raamatu «Flash Boys» autor Michael Lewis võttis selle teema väljaandes New Republic avaldatud artiklis pulkadeni lahti ja mis selgus:

Rikkad näppavad poodidest sagedamini kui kehvemal elujärjel isikud.

Inimesed, kes teenivad vähem kui 25 000 dollarit aastas, kingivad ära 4,2 protsenti oma sissetulekust.

Kuid need, kes teenivad aastas 150 000 dollarit või rohkem, suudavad ära anda vaid 2,7 protsendi ulatuses;

Aju skanneeringud on tuvastanud, et rikaste inimeste nendes ajupiirkondades, mis vastutavad empaatia eest, on aktiivsus väiksem.

Üks kõnekamaid uuringuid pärineb Kalifornia Ülikooli psühholoogi Dacher Keltneri sulest.

Mõned tema laborieksperimendid on andnud uskumatuid tulemusi.

Lewis toob ühe näite:

Keltner ja ta kolleeg Paul Piff kehastusid jalakäijateks, paigaldasid vaatluskaamerad ja proovisid selleks ettenähtud kohas üle tee minna.

Tõenäosus, et kallis masinas istuv juht jalakäijale teed ei anna, osutus neli korda suuremaks kui inimeste puhul, kes sõitsid tagasihoidlike autodega.

Kallites autodes sõitjad ignoreerisid jalakäijate õigusi 46,2 protsendi ulatuses kogu uuringu läbiviimise ajast.

Veel üks näide:

Uurijad kutsusid laborisse inimesi eri ühiskonnakihtidest ning andsid neile mitmesuguseid ülesandeid.

Laborist lahkudes möödusid kõik katsealused kommipurgist.

Mida rikkam oli inimene, seda suurem oli tõenäosus, et ta küünitab kommi võtma - ignoreerides suurt silti purgil, et kommid on mõeldud lastele.

Niisiis, kui vaatleme selliseid mõisteid nagu «hea inimene» või «teistest hooliv inimene», selgub ühel või teisel viisil, et rikastel neid isikuomadusi napib.

«Mida kõrgemale sa klassiredelil ronid,» ütles Keltner Lewisele, «seda tõenäolisemalt rikud sa liiklusreegleid, valetad, petad, võtad laste komme, virutad poest asju ning oled valmis väga pika hambaga teistega midagi jagama.

Kõlab päris nartsissistlikult, kas pole?

Tagasi üles