Juba 18. hooaega jõuab ETV eetrisse heategevusprogramm «Jõulutunnel», mis on pühendatud konkreetsele teemale ja kogub televaatajate annetustega sihtotstarbeliselt toetust.
Kuhu läheb raha tegelikult ehk kogu tõde heategevussaatest «Jõulutunnel»
Esmakordselt 1999. aastal eetris olnud heategevussaade on tuhandeid abivajajaid aidanud.
Möödunud aastal kogus «Jõulutunnel» annetusi liikumispuudega inimestele - kogutud 217 941 euro eesmärgiks oli soetada tipptasemel ja spetsiaalselt liikumispuudega inimestele mõeldud treeningsaali seadmed. Treeningkeskused plaaniti avada nii Tallinnas kui ka Tartus.
Aastal 2015 kogus «Jõulutunnel» mobiilse naha- ja eesnäärmevähi varajase diagnoosimise kabineti soetamiseks 312 628 eurot, mis on seni suurim annetussumma. Oma panuse andsid kindlasti ka ettevõtted. Nimelt esmakordselt oli võimalus teha oma annetus ka firmadel. MTÜ Vähiliit kontole laekus firmadelt ja eraisikutelt kokku 6384,05 eurot. MTÜ FoRevo annetas vähiliidule sama kabineti soetamiseks 7000 eurot.
Tänavuse «Jõulutunneli» partneriks on Tallinna Lastehaigla Toetusfond SA. Heade annetajate abil soovitakse toetada sügavalt enneaegsetele vastsündinutele mõeldud perekeskse intensiivravi üksuse loomist.
Kuna sageli on heategevusorganisatsioonide tagatoad annetajatele suletud, jääb ka ebaselgeks, kas- ja kui suur summa reaalselt jõuab abivajajani. Uurisime «Jõulutunneli» produtsendilt Ene-Maris Talilt, kuidas jaotatakse annetused.
«ERR, Telia Eesti ja Lastehaigla Toetusfond on kolmepoolse lepinguga sätestanud, et kogu annetustest laekunud raha kantakse otse toetusfondi kontole,» selgitas Tali. «Lepingus on ka sätestatud, kuidas ja mis otstarbel kogutud raha kasutatakse. See on rangelt sihtotstarbeline. Seda ei kasutata mitte kunagi fondi enda kulude katteks ega ka administratiivkuludeks,» täpsustas saate produtsent. Pikaaegsel teleprodutsendil on aga teada, et erakanalite heategevusprogrammide lepingud võivad sisaldada ka administratiivkulusid.