:format(webp)/nginx/o/2017/12/14/7404229t1h1f7a.jpg)
Sakslanna Barbara Urslerin on maailmas üks esimesi, kelle hirsutism ehk liigkarvasus on dokumenteeritud nii kirjutistes kui gravüüridel ja maalidel.
Koeralikult karvane sakslanna oli 17. sajandi üks tuntumaid naisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urslerin sündis 1629. aasta veebruaris Sakamaal Baieris Augsburgi lähedal Kemptenis, olles oma peres ainus, kellel esines see geneetiline haigus, mis ta eriliseks tegi, teatab thehumanmarvels.com.
Tal kasvasid paksud pikad karvad kogu kehal, kaasa arvatud näol, kus olid näha vaid silmad ja suu.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/14/7404237t1hadfa.jpg)
Ajaloodokumentide kohaselt said ta pereliikmed aru, et Barbara ebatavalisuse pealt saab raha teenida ja nad hakkasid teda näitama Euroopas nii laatadel kui aadlike pidudel.
Barbara Urslerin õppis mängima klavessiini, olles selles andekas ja ta hakkas hiljem kontserte andma. Lisaks rääkis ta mitut keelt.
1639. aastal nägi anatoom Thomas Bartholin karvast naist Taanis Kopenhaagenis ja ta palus luba teda uurida. Anatoom kirjutas oma ülestähendustes, et «see naine oli kaetud pehmete pruunikate karvadega, kuid kõige enam karvu oli ta näos».
1655. aastal esines karvane sakslanna klavessiinikontserdiga Londonis, kus ta samuti suure tähelepanu osaliseks sai.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/14/7404225t1he062.jpg)
Saksalanna oli Londonis ka 1657. aastal ja ta kohtus seal inglasest kirjaniku John Evelyniga, kelle sõnul oli tegemist haritud, intelligentse, klavesiini hästi mängiva ja viimase moe kohaselt riietuva naisega.
«Ta oli elegantne naine, kuid oma karvade tõttu jättis pikakarvalise karjakoera mulje. Mul oli raskusi temaga suheldes tõsiseks jääda,» kirjutas Evelyn oma päevikus.
Liigkarvasuse all kanntanud Urslerin abiellus hollandlasest aadliku Michael Van Beckiga ja neile sündis poeg, kellel ei olnud liigset karvakasvu.
Barbara jätkas 1660. aastatel koos mehega Euroopas rändamist, kontsertide andmist ja enda näitamist, olles kutsutud paljudele salongipidudele. Laatadel enda näitamise kohta pidi naine kohalikelt võimudelt saama loa ja sageli oli see protsess alandav.
1668. aastast elab sakslanna koos perega taas Londonis, seal uuris teda taanlasest arst Holger Jacobsen. Tema arvates sündis Barbara karvasena, kuna ta ema sigitas ta ahviga. Arst siiski rõhutas, et Barbara sai küll oma isalt karvad, kuid ta näeb välja nagu inimene.
Pärast 1670. aastat ei ole Barbara kohta enam andmeid ja ei ole teada, mis temast edasi sai, kuid ta oli 17. sajandil üks tuntumaid naisi. Ajaloolaste arvates on Euroopa arhiivides selle naise kohta veel andmeid, kuid ta elu ei ole detailselt uuritud.
Karvasest sakslannast tehti palju gravüüre ja maale, mida on näha mitmes Euroopa kunstimuuseumis.
Hirsutismi all mõistetakse naisel esinevat liigset karvakasvu. Hirsutismi levinuim põhjus on androgeenide liigne tootmine munasarjades ja/või neerupealistes.