:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7402939t1h8ae4.jpg)
26. detsembril 40-aastaseks saav Meelis Koskaru on võtnud järgmiseks aastaks plaani teha Eesti Vabariigi ümmarguseks kahe nulliga sünnipäevaks samasugune kahe nulliga kingitus ja joosta 2018. aastal sada täispikka maratoni - keskmiselt kaks maratoni nädalas.
Miks just sada maratoni?
Meelis ütleb, et sai maigu suhu 2016. aastal, kui läbis SEB Tallinna Maratonil oma elu sajanda maratoni.
«Number hakkas niivõrd meeldima, et oktoobris Haanja100 võistlusel jooksin sada kilomeetrit ühtejutti.
Tänavu läbisin sõpradega Alpides nädalase vahega kaks mägimaratoni nii Mont Blancil kui ka Zermattil ja mõte liikus karmimatele radadele.»
/nginx/o/2017/12/18/7418485t1h613d.jpg)
Meelise plaan tähendab umbes kaht täispikka maratoni nädalas ja nii 52 nädalat jutti.
Ta annab endale suurepäraselt aru, et ühe kalendriaasta kohta toob see endaga kaasa meeletu koguse jooksmist.
40-aastase mehe ümbermaailmareis
«See on hullumeelne võimalus 40-aastasena vabariigi auks sada maratoni joosta ja seda saab juhtuda vaid kord elus.
See on minu kui 40-aastase mehe «ümbermaailmareisile ehk isiklikule hingerännakule minek».»
Meelis plaanib oma 100 maratoni joosta niimoodi, et kodust ära sõitma ega elukorralduses suurt midagi muutma ei peaks.
Kuidas teha seda nii, et naine, lapsed ja töö kannatama ei peaks, vaid pigem isegi võidaksid?
«Töögraafik võimaldab joosta koduuksest koduukseni töövabal päeval kasvõi nädala keskel, kui pereliikmed on tööl ja koolis ning siis saan virtuaaljooksudel maratonitulemuse kinnitamiseks kasutada Polar M430 kella. Loomulikult jooksen ka edaspidi nädalavahetustel toimuvatel maratonijooksudel ja osalen teistel spordivõistlustel»
Niimoodi jääb Meelisel küll üsna selgelt nii mõnigi film vaatamata ja raamat lugemata, kuid sada maratoni ühe aastaga võib teoks saada.
Kuidas füüsist hoida?
Kehaline ja vaimne valmisolek on Meelise kinnitusel sellise plaani eelduseks.
«Olen juba aastaid pikki distantse jooksnud ja katsumuseks valmis. Õnneks olen hoovisportlikust lapsepõlvest ja lühematelt distantsidelt pikematele liikunud ning keha on pingutustega harjunud. On aeg isiklik rekord 3.19 sinnapaika jätta ja liikuda edasi uuele teele,» nendib ta otsusekindlalt.
Doktor Mihkel Mardna sõnul peab Meelis vältima külmetusi ning hoidma tempo ja koormused tasakaalus.
Jooksja enese arvates kujuneb tema katsumuse puhul suurimaks väljakutseks võitlemine ilmastikuoludega.
«Olgu väljas lumesadu, tuisk, pakane, jäine libedus, vihm või suvised kuumakraadid - ikka tuleb jooksma minna.»
Meelise kontol on seni 123 klassikalist maratoni. Sellele lisaks veel lugematu arv suusa- ja rattamaratone ning triatloneid koos muude võistlustega.
Miks ta üldse jookseb ja selle asemel näiteks curlinguga ei tegele?
Jooksmine on Meelise meelest kõige loomulikum liikumisviis ja seda leidub ka teiste spordialade treeningkavades.
«Mu vanemad rääkisid legendi, et umbes aastase lapsena ma käima ei hakanudki, vaid kohe jooksma. Olin end ühes toanurgas püsti upitanud ja jooksma hakanud ning teises toanurgas pikali kukkunud. Ja siis kõike seda uuesti korranud.»
Jooksmine on teda elus ka distsiplineerinud ja aidanud raskustest üle saada.
«Ka teised spordialad koos curlinguga on väga huvitavad, kuid jooks on jäänud.»
Legendaarsed eeskujud teed sillutamas
Meelisel on ka eeskujusid, ehkki mitte otseselt selle projekti puhul.
«Eesti jooksuhullude edetabelis esikohal olev Rein Pärn on küll legendaarne kuju, kes 77-aastasena siiani maratone jookseb.
Kas teadsite, et Rein Pärn jooksis oma esimese maratoni alles 49-aastasena ja nüüd on tal neid juba peaaegu 400?
Sel aastal on ta jooksnud üle 50 maratoni ja see on hetkel Eesti rekord selles valdkonnas. Teda austan väga ja nimetame siis teda minu eeskujuks.»
Meelis lubab kingitusega alustada kohe 1. jaanuaril ja hoida liikumistasakaalu kahe maratoniga nädalas.
Elu24 soovib omalt poolt Meelisele palju edu ja õnnestumisi!
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)