:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7402007t1h1a4c.jpg)
Püshholoogide sõnul on pornotarbijatel ja porno vastastel üks asi ühine, neid mõlemaid gruppe erutavad seksifantaasiad. Kuigi vastased on sajandite jooksul pidanud pornovastast võitlust, ei ole inimkond pornost vabaneda suutnud ja 21. sajandil levib see tänu tehnoloogilistele võimalustele aina laiemalt.
Ajaloolaste sõnul on pornograafia sama vana kui inimkond, sest juba kütid-korilased kujutasid koobaste seintel stseene, mida saab tänapäeva mõistes pidada pornograafiliseks.
Arheoloogid leidsid 2005. aastal Saksamaalt savikuju, mis kujutab mehe ja naise suguühet. Tegemist oli vähemalt 5000 aasta vanuse kujuga.
Seksile ja pornograafiale viitab ka Austriast 1908. aastal leitud kuju, mis sai leiukoha järgi nimeks Willendorfi Venus. Tegemist on alasti naisekujuga, mis oletatavalt pärineb neoliitikumist, olles umbes 10 000 aasta vanune.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7401655t1h31e7.jpg)
Pornoga seotud objekte on leitud ka Lähis-Ida Viljaka poolkuu aladel olnud kultuuride arheoloogilisel uurimisel. Arheoloogide sõnul oli porno seal osa religioonist.
Vana-Kreekas oli porno osa igapäevaelust, seal ei häbenetud alasti olemist ega seksuaalsust. Paljudel mosaiikidel ja anumatel on näha seksuaalseid ja pornograafilisi stseene.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7401787t1h2c30.jpg)
Itaalias purskas 79. aastal Vesuuvi vulkaan, mis mattis lähedal asunud Pompei ja Stabiae tuha alla ning Herculaneumi mudavoolu alla. 18. sajandil Pompei taasavastati ja seda hakati välja kaevama. Pompei eluolu säilis sajandeid puutumatuna, linnast on nüüdseks umbes veerand välja kaevatud. Leiti ka sadu seksuaalse ja pornograafilise sisuga freskosid, mis näitavad roomalaste seksielu.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7401663t1h5af5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7401659t1hed05.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7401661t1hfa96.jpg)
Indias Madhya Pradeshis Khajurahos asuti 950. aastal pKr rajama 85 templit. Neil templitel olevad kujud on mitmesugustes seksipoosides. Need pornograafilised ja erootilised kujud tekitasid lääne ajaloolastes valearvamuse, et hindusim on religoon, milles on seks tähtsal kohal.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7401797t1h5d8a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7401779t1h522c.jpg)
Rooma paavst Paulus IV andis 1557. aastal välja esimese katoliku kiriku nimekirja keelatud raamatutest. Nimekirjas on 550 teost, mis keelati teoloogilisel põhjustel, kuid nende seas on ka neid, milles on pornograafilist teksti.
Üks neist oli 14. sajandi Itaalia kirjaniku Giovanni Boccaccio «Dekameron», milles oli nii seksuaalset kui teoloogilist, mis katoliku kiriku arvates oli jumalateotus.
Boccaccio jutustab oma novellikogus eraelulistest seikadest, armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jne.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7401805t1h8693.jpg)
Vatikan jätkas sajandite jooksul keelatud raamatute Index Librorum Prohibitum nimekirja koostamist, selle lõpetas 1965. aastal paavst Paulus VI oma reformidega.
1748. aastal andis inglise kirjanik John Cleland (eluaastad 1709 - 1789) välja seksi- ja pornoromaani «Memoirs of a Woman of Pleasure», mis sai kiiresti populaarseks. Hiljem ilmus see teos pealkirjaga «The Life and Adventures of Miss Fanny Hill». Briti võimud üritasid teost keelata ja konfiskeerida, kuid käsikirjalisel kujul levis see ikkagi. Nii Ühendkuningriigis kui USAs oli see kuni 1960. aastate seksrevolutsioonini keelatud.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7401795t1h1a52.jpg)
1857. aastal ilmus inglise päritolu USA arsti Robley Dunglingsoni teatmeteos «Medical Lexicon: A Dictionary of Medical Science», mida 19. sajandil peeti seal leiduvate täpsete meditsiiniliste joonistuste tõttu pornograafiliseks. Ta mainis oma teoses ka prostituute ja prostitutsiooni, mis tema arvates on sotsiaalse seksuaalhügieeni tähtis osa. Dunglingsoni entsüklopeediast pärit termineid kasutati pikka aega seksuaalsuse ja porno kontekstis.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7401783t1h4adb.jpg)
1865. aastal tekitas prantsuse kunstnik Édouard Manet oma teosega «Olympia», millel ta kujutab alasti Victorine Meurente’i, Pariisis skandaali. See teos ei šokeerinud mitte naise alastusega, vaid seksuaalselt väljakutsuva poosiga. Tänapäeval ei peeta pornograafiliseks kunstiteoseid, millel on alasti ja väljakutsuvas poosis naised või mehed.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7401751t1h78c4.jpg)
«Varasemad kunstnikud kujutasid naisi jumalannadena, kuid Manet kooris naistelt nende salapärasuse, näidates luust ja lihast naist, kellel on seksuaalvajadused. Ta tutvustas meile Olympiat, kes on naine tänavalt,» kirjutas siis Manet kaasaegne, kirjanik Émile Zola.
Ameeriklane Anthony Comstock asutas 1873. aastal New Yorgis pahede, mille alla käis ka pornograafia, vastu võitlemise ühingu. Sellega sai USAs alguse moralistide võitlus porno vastu. Comstocki arvates olid isegi ajalehtede reklaamides avaldatud pildid aluspesus naistest pornograafia.
1899. aastal jõudis Prantsusmaal vaatajateni Eugéne Pirou film «Coucher de la Mariée», mida peetakse esimeseks pehmeks erootikafilmiks. Selles astus üles Louise Willy, kes aastatel 1896 – 1913 mängis kaheksas burleskifilmis ja kes nimetatud filmis teeb striptiisi ja võtab vanni.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7401801t1ha3d1.jpg)
1908 näidati Prantsusmaal filmi «L'Ecu d'Or ou la Bonne Auberge», mida peetakse esimeseks hardcore pornofilmiks. Seda näidati eelkõige bordellides, kuid see jõudis ka jõukate prantslaste kodukinodesse. Tsensorid üritasid seda filmi keelata, kuid levisid mitmed salakoopiad.
Taani on maailmas esimene riik, kus 1969. aastal pornograafia legaliseeriti. Alates 1. juulist 1969 ei kehtinud Taanis enam ükski pornot keelav seadus. See seadusemuudastus ei mõjutanud tegelikult mitte midagi, sest pornoajakirjad, -filmid ja -raamatud levisid ka porno keelu ajal.
Ajaloolaste sõnul tekkis pornograafia koos inimkonnaga ja kaob aegade hämarusse koos inimkonna väljasuremisega.
Pornograafia ehk porno on põhiliselt seksuaalse erutuse stimuleerimiseks mõeldud teoste liik, mis tavaliselt sisaldab inimeste paljastatud kehade või kehaosade, suguelundite, seksuaalvahekordade või muu seksuaalsusega seonduva eksponeerimist ja/või kirjeldamist.
Pornograafia all peetakse mõnikord silmas ka inetut või esteetika kategooriatele mitte vastavat kunsti, nilbust kunstis või kirjanduses.