Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Viru-Nigula kunagise pastori kirjutatud näidendi põhjal saaks korraliku pornofilmi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kirikhärra Aleksander Alveri kirja pandud «elulise sisuga» lühinäidendi «24 tundi ehk Carpe diem» käsikiri.
Kirikhärra Aleksander Alveri kirja pandud «elulise sisuga» lühinäidendi «24 tundi ehk Carpe diem» käsikiri. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Omaaegse Viru-Nigula kirikuõpetaja Aleksander Alveri kirjutatud pornograafilise näidendi käsikiri tuli koos muu kraamiga välja pastoraadihoone remondi käigus, kirjutab Virumaa Teataja.

Ajakirjanik Andres Pulver palus näidendit analüüsida seda juba lugeda jõudnud ajaloolasest harrastusnäitlejal Uno Trummil.

Aleksander Alveri näidendiga «24 tundi ehk Carpe diem» tutvunud Trummi kinnitusel on tegemist pornograafiaga.

Aleksander Alver oli Viru-Nigula koguduse õpetaja aastatel 1919–1944.
Aleksander Alver oli Viru-Nigula koguduse õpetaja aastatel 1919–1944. Foto: Viru-Nigula muuseumi fotokogu

Lühinäidend räägib sellest, kuidas elukogenud noormees Olev moosib ära karske rõõsa maatüdruku Luule.

«No ikka päris ropp lugu,» nentis Trumm.

Trumm ütleb, et pastorite puhul oli nende isiksusest olulisem jutluse pidamise oskus - ratsionalistist Otto Wilhelm Masingut, kes manitsema kippus, kohalik rahvas taunis.

Kõlvatustes süüdistatud Alveri kaitsele viskus aga kogudus meelsasti.

Ehitajad leidsid Viru-Nigula pastoraadi pööningule peidetud raudkastist kokku 27 ajavahemikus 1923–1938 ilmunud erootikaajakirja.
Ehitajad leidsid Viru-Nigula pastoraadi pööningule peidetud raudkastist kokku 27 ajavahemikus 1923–1938 ilmunud erootikaajakirja. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

«Rahvas tahtis pastorit, kes neid nutma ajaks, ja ma arvan, et Alver oli just selline mees – armastas pattu teha ja oskas sellest kogudusele rääkida,» ütles Uno Trumm.

Tagasi üles