:format(webp)/nginx/o/2017/12/12/7400097t1he31d.jpg)
Hiinas sündinud, kuid USAsse adopteeritud Catherine Sue sai 20-aastasena oma bioloogiliste vanemate sõnumi, mille tõttu saladused hakkasid lahenema, muutes ta saatust.
Video: adopteeritud Catherine sai 20-aastasena sõnumi ja saladused hakkasid lahenema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
BBC tegi Catherine Suest ja ta elust dokumentaalfilmi «Meet me on the Bridge», milles selgitatakse, et Hiinas kehtestati 36 aastat tagasi ühe lapse poliitika, mille tõttu tuli perel teine laps ära anda. Selle eesmärgiks oli vaesuse vähendamine ja rahvastiku kasvu pidurdamine.
See film räähib Hiina perest, kuhu sündis ühe lapse poliitika ajal teine laps, kes adopteeriti ameeriklaste poolt.
Qian Fenxiangil ja ta mehel Xu Lidal oli juba kolmeaastane tütar, kui naine rasestus uuesti, kuid ta ei soovinud aborti teha.
24-aastane Qian sünnitas salaja ja vanemad jätsid 1995. aasta juulis kolmepäevase tütre turule, kust ta leiti.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/12/7400101t1hce30.jpg)
Ida-Hiina Zhejiangi provintsi lastekodusse pandud lapse adopteeris USA pere ja ta sai nimeks Catherine Sue Pohler.
Catherine, hüüdnimega Katie ei teadnud pikka aega midagi oma bioloogilistest vanematest, kuid kui ta sai 20-aastaseks, ta elu muutus.
«Küsisin siis emalt, et mida ta teab minu adopteerimise kohta. Ta vastas, et oleks pidanud mulle juba ammu selle saladuse paljastama,» meenutab Hiina juurtega ameeriklanna dokumentaalfilmis.
Catherine sai adoptiivemalt teada, et ta bioloogilised vanemad olid tema juurde jätnud kirja, milles oli ära toodud ta sünniaeg, mis oli Hiina kuukalendri seitsmenda kuu 24. päeval ning selgitus, et miks nad pidid tütre hülgama.
«Tänan, et päästate meie väikese tütre Jingzhi ja võtate ta enda hoole alla. Kui jumal ja saatus on olemas, siis loodame oma tütrega kohtuda 10 või 20 aasta pärast Hangzhous Qixi festivali ajal Katkisel sillal,» oli vanemate sõnumis.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/12/7400217t1hb595.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/12/7400001t1ha539.jpg)
Hiinas tähistatakse Qixi festivali seitsmenda kuu seitsmendal päeval, olles põhimõtteliselt sõbrapäev.
Hangzhous asuv Katkine sild on paik, kus traditsiooni kohaselt kaua aega lahus olnud inimesed nimetatud päeval kohtuvad.
Seda silda mainitakse esmakordselt kaheksandal sajandil, Tangi dünastaja ajastu poeemis «Valge madu». Sellel sillal kohtuvad Valge Daam ja tema armastatu Xu Xian.
22-aastasena langetas Catherine otsuse lennata Hiinasse oma bioloogiliste vanematega kohtuma ja kohtumine leidis aset Hangzhou Katkisel sillal.
Seda sündmust jäädvustasid nii Briti, USA kui Hiina mitmed kanalid ja väljaanded.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/12/7400095t1h3b8e.jpg)
Cathreine’i bioloogiline isa Xu Lida sõnab dokumentaalfilmis, et tema ta ta naine ootasid seda kohtumist väga kaua. Nad käisid alates 2004. aastast igal aastal Qixi festivali ajal Katkisel sillal, kuid tütart ei tulnud. Nad tegid seda 13 aastat, kuid siis lõpuks toimus kohtumine.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/12/7400091t1hbec4.jpg)
Dokumentaalfilmis on näha vanemate ja tütre tundeküllast kohtumist pärast 22 aastat lahusolekut.
Naise bioloogilise ema Qian Fenxiangi esimesed sõnad tütrele olid, et tal on tütre äraandmise pärast kahju.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/12/7400093t1h5fd9.jpg)
Samas oli bioloogiliste vanemate ja nende tütre suhtlemine raskendatud, kuna vanemad ei oska inglise ja tütar hiina keelt. Suhtlusele aitas kaas teine tütar, mõnevõrra oskab inglise keelt.
Ei ole teada, kas Catherine kavatseb veel Hiinas elavaid bioloogilisi vanemaid külastada, kuid nad hoiavad pärast esmakohtumist kontakti. Ta hakkas ka hiina keelt õppima.
Jingzhi, uue nimega Catherine Sue Pohler kasvas üles Michiganis Hudsonville’is Ken ja Ruth Pohleri peres. Tal on kaks venda, Steven ja Jeff.
Catherine oli andekas nii spordis kui muusikas, võites kooliajal mitmeid võistlusi ja saades auhindu. Ta õpib Michiganis Grand Rapidsis Calvini kolledžis, kus põhiaineteks on ühiskonnateadused, ajalugu ja muusika.