Eurolaulu Raadio

Põhjakorealaste aju pestakse filmiseeriaga, mis näitab Lõuna-Koread maapealse põrguna

Põhja-Korea sõduri põgenemine Lõuna-Koreasse

FOTO: HANDOUT/AFP/Scanpix

Lõuna-Korea meedia teatel pestakse põhjakorealaste aju propagandafilmide seeriaga «Rahvus ja saatus»,  mille eesmärgiks on takistada nende põgenemist teistesse riikidesse, eelkõige Lõuna-Koreasse.

Lõuna-Koread näidatakse vaese riigina, kus Põhja-Koreast põgenenud satuvad julmade ja metsikute pätijõukude kätte ning neil on seal elljäämisega raskusi, edastab The Sun.

Sellised filmid valmisid juba praeguse diktaatori Kim Jong-uni isa Kim Jong-ili valitsemise ajal. 1992 - 2002 tehtud linateoste stsenarist ja režissöör oli Kim Jong –il isiklikult.

Kim Jong-un

FOTO: KCNA/Reuters/Scanpix

Kim Jong-il

FOTO: AFP/AFP/Scanpix

Seda linateosteseeriat näidati kunagi Põhja-Korea 200 kinos vahetpidamata, 110 000 korda aastas, 10 000 korda ühes kuus  ja 300 korda päevas.

Põhja-Korea kinod said käsu hakata neid filme taas sageli näitama pärast põhjakorealasest sõduri põgenemist novembris Lõuna-Koreasse. 24-aastane mees sai oma endiste kaaslaste kuulidest raskelt vigastada, kuid Lõuna-Korea arstid suutsid ta elu päästa.

Põhja-Korea sõduri põgenemine Lõuna-Koreasse

FOTO: HANDOUT/AFP/Scanpix

Põhja-Korea sõdurid

FOTO: KIM HONG-JI/REUTERS/Scanpix

Propagandafilmide üks peategelasi on noor arhitekt In Hyok, kes põgeneb Põhja-Korea «õndsusest» Lõuna-Koreasse, lootes seal paremat elu leida.

Lõuna-Korea filmikriitikute ja võimude teatel on see filmiseeria sõna otseses mõttes pisarakiskuja ja ajuloputaja.

Peategelane satub kohe pärast Lõuna-Koreasse jõudmist pätikamba kätte, mille liikmed ta läbi peksavad. Arhitektil tuleb elada Seouli räpastel tänavatel, kus võimutseb maffia ning politsei ei tee pättide ohjeldamiseks mitte midagi.

Põhjakorealane kaotab tänaval elades kõik oma säästud, kui pikanäpumees ta rahakoti varastab ja pealekauba veel paar rusikahoopi annab.

Lõuna-Koread kujutatakse anarhilise riigina, kus kehtivad karmid ellujäämisreeglid ning kuhu võõrad ei ole teretulnud.

Põhja-Korea põgenik langetab pärast mõnda aega Lõuna-Koreas «piinlemist», et ta läheb tagasi koju, kus teda ootab märgatavalt parem elu.

Põhja-Korea pealinn Pyongyang

FOTO: akg-images / Pansegrau/akg-images/Scanpix

Filmi lõpus laulab peategelane patriootlikku Põhja-Koread ülistavat laulu ning talle kangastuvad pildid ta suurest ja õnnelikust kodumaast.

Mees teatab, et ta sai Lõuna-Koreas olles aru kui hea oli ta elu kodumaal, millele ta on nüüd valmis oma elu pühendama.

Filmiseeria on ära toodud ka Põhja-Korea 20. sajandi kuulus kirjanik Han Sorya (1900 – 1976), keda on kujutatud režiimi vastasena, kuid kes pärast mitmeid raskusi muudab oma arusaamasid ja saab aru, kui õnnelik ta suurel kodumaal on.

Han Sorya

FOTO: wikipedia.org

Kimide dünastia on olnud Põhja-Koreas võimul alates 1948. aastast, kui praeguse diktaatori vanaisa Kim Il-sung kommunistliku riigi juhiks sai.

Kim Il-sung

FOTO: KNS/AFP/Scanpix

Põhja-Korea on suletud riik, mis ävardab teisi riike pidevalt tuumarünnakute ja raketikatsetustega.

Kim Jong-un

FOTO: STR/AFP/Scanpix

Põhja- ja Lõuna-Korea vahel on nelja kilomeetri laiune demilitariseeritud tsoon, mille kaudu põhjakorealased üritavad lõunasse põgeneda. 

Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vaheline demilitariseeritud tsoon

FOTO: KIM HONG-JI/REUTERS/Scanpix