Täna, 8. detsembril 37 aastat tagasi kaotas USAs New Yorgis oma kodumaja juures elu endine biitel John Lennon, kelle lasi maha hullunud fänn Mark Chapman.
Vaimselt haige Mark Chapman tappis 37 aastat tagasi John Lennoni
Briti meedia ja Wikipedia teatel tulistas Chapman oma relvast viis lasku, millest neli tabasid Lennonit.
Pärast tulistamist pani tapja relva maha ja andis end Lennoni elukohaks olnud Dakota kortermaja turvamehe kätte, kes ütles Chapmanile, et kas ta sai aru, mida ta tegi ja Chapman vastas, et tappis Lennoni.
10. mail 1955. aastal Texases Fort Worthis sündinud Chapmanil oli enne Lennoni mahalaskmist vaimse tervise probleeme, mille tõttu ta oli ravil olnud. Psühhiaatrid olid tal diagnoosinud nii skisofreenia kui nartsissistliku isiksusehäire.
Chapmanil algasid psühholoogilised häired juba teismelisena ja ta üritas end ravida narkootikumide abil. Tal jäi haridustee narkosõltuvuse tõttu keskkooli alguses pooleli.
Kuna narkootikuid ei aidanud, tegi 16-aastane Chapman kannapöörde ja hakkas usklikuks, liitudes äärmuskristlust propageeriva ususektiga.
1970. aastatel kulges Chapmani elu üles-alla, ta leidis vaheldumisi lohutust nii jumalast kui narkootikumidest. 1977. aastal kolis ta Texasest Hawaiile ja pärast väga sügava masenduse perioodi üritas end tappa, kuid see ei õnnestunud.
John Lennonist sai Chapmanile kinnisidee 1980. aasta jaanuaris pärast seda, kui ta oli lugenud Lennoni elulooraamatut ja saanud teada, et see muusik on rikas.
Chapman arvates oli ebaõiglane, et tema pidi väikese palga eest olema öövalvur ja Lennon suples rahas. 1980. aasta oktoobrsi ütles Chapman oma töökoha üles kirjutades lahkumisdokumentidele alla «John Lennon». Ta ostis siis ka relva, millega plaanis Lennon tappa.
Chapman läks 8. detsembril 1980 New Yorgis Upper West Side’is asuva Dakota maja juurde juba varahommikul. Tal õnnestus lõuna ajal kohtuda John Lennoni, Yoko Ono, nende viieaastase poja Seaniga ja lapsehoidjaga, kui pere läks jalutama.
Sama päeva õhtul sõitsid Lennon ja Ono Record Plant plaadistustuudiosse. Enne kui nad autosse istusid, pidas Chapman nad kinni ja palus Lennonilt plaadile «Double Fantasy» autogrammi.
Lennon ja Ono saabusid koju tagasi kell 22.51 ning kui Lennon oli autost väljunud, tulistas Chapman viis korda, neli lasku tabasid muusikut selga.
Politsei jõudis sündmuskohta enne kiirabi ning politseinikud said aru, et Lennon on väga raskelt vigastatud ja nad viisid ta ise Roosevelti haiglasse.
Arst Stephan Lynn tunnistas kell 23.07 New Yorgi aja järgi 40-aastane John Lennoni surnuks.
Endise biitli vägivaldne surm ehmatas kogu maailma. Nelja Liverpoolist pärit noormehe John Lennoni, Paul McCartney, Ringo Starri ja George Harrisoni, kes moodustasid ansambli The Beatles, teekond kuulsuse poole sai alguse 1960. aastatel. Nad olid Teise maailmasõja järgse põlvkonna suured muusikaiidolid ning John Lennoni ootamatu surm mõjus sellele põlvkonnale nagu löök pähe.
Pärast ansambli The Beatles tegevuse lõppu üritasid neli meest iseseivalt muusikas läbi lüüa, kuid kohe see ei õnnestunud. Kõige edukam oli selles Paul McCartney.
Lennon oli ka mõnevõrra edukas, kuid pärats poja Seani sündi 1975. aastal pühendas end perekonnale.
1980. aasta lõpul ilminud plaati «Double Fantasy» peetakse Lennoni uueks muusikaliseks alguseks, kuid ta ootamatu surm katkestas selle.
Meedia teatel ei hakanud Chapman arreteerimisel vastu ning ülekuulamisel tsiteeris romaani «Kuristik rukkis» peategelase Holden Caulfieldi sõnu.
Kohus mõistis Chapmanile Lennoni tapmise eest eluaegse vangistuse. Tal oli pärast 20 aasta pikkust vangistust õigus paluda kohtult tingimisi karistust, kuid kohus on kõik ta palved tagasi lükanud.
Lennoni lesk Yoko Ono on kindlalt Chapmani vabastamise vastu.