Argentiinlanna, kes pärast sündi emalt ära võeti, leidis inimõigusorganisatsiooni Vanaemad abil 40 aastat hiljem oma pere üles.
Pildid ja video: imikuna emalt ära võetud naine leidis 40 aastat hiljem oma pere üles
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma perekonnanime mitte avalikustanud 40-aastase Adriana teatel tegi ta DNA-testi, mille abil leiti ta vanemate elusolevad sugulased, edastab BBC.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385597t1h79e5.jpg)
Adriana vanemad arreteeriti Argentina sõjaväelise režiimi ajal, nad vangistati ja tapeti. Võimuvõitluse ajajärgul 1976–1983, mida ajaloolased nimetavad räpaseks sõjaks, kadus üle 30 000 inimese.
Adriana on 126. laps, kes sai inimõigusorganisatsiooni Plaza de Mayo Vanaemad (Abuelas de Plaza de Mayo) abil oma õige perekonna tagasi. Argentiinlanna sõnas pressikonverentsil, et inimesed, kes teda kasvatasid surid ja pärast seda sai ta teada, et tegemist ei olnud tema bioloogiliste vanematega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385609t1h53c7.jpg)
«Sain sellest teada laupäeval ja juba esmaspäeval pöördusin organisatsiooni Vanaemad poole. Tahtsin teada, kas olen nende tütar, kes sõjaväelise režiimi ajal kadunuks jäid. Siis võeti lapsed ära vasakpoolsetelt aktivistidelt, kes olid režiimi vastu. Minu sünni aeg, 1977. aasta jääb sinna ajastusse,» sõnas Adriana.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385615t1hcec4.jpg)
Ta lasi teha DNA-testi, kuid Vanaemade andmebaasis olevate isikute seast tema sugulasi ei leitud. Selles andmebaasis on inimesed, kes Argentina sõjaväelise režiimi ajal kas kadusid või tapeti.
«Arvasin pikka aega, et mu vanemad ei tahtnud mind ning andsid või müüsid mu ära,» lisas argentiinlanna.
Kuid sel esmapäeval, 4. detsembril sai ta kõne Argentina isikute identifitseerimise komisjonilt, et neil on tema jaoks huvitavat informatsiooni. Ta läks kohale ning sai teada, et ta on sõjaväelise režiimi vastu võidelnud Violeta Ortolani ja Edgardo Garnieri tütar.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385617t1h6d43.jpg)
Paar kohtus La Plata ülikoolis insenerideks õppides, olles samas vasakpoolses üliõpilasliikumises aktiivsed.
Sõjaväelased arreteerisid 23-aastase kaheksandat kuud raseda Ortolani 1976. aasta detsembris ning Adriana sündis 1977. aasta jaanuaris vanglas.
21-aastane Garnier võeti sõjaväelaste poolt kinni 1977. aasta veebruaris, kui ta oli otsimas oma elukaaslast, kes tema andmetel oli juba lapse ilmale toonud.
Ortolani ja Garnieri saatuse kohta täpsed andmed puuduvad, kuid organisatsiooni Vanaemad ja isikute identifitseerimise komisjoni arvates need noored mõrvati.
Edgardo Garnier ema on organisatsiooni Vanaemad üks võtmefiguure ning ta otsis nii oma poja, poja elukaaslase kui nende lapse kohta andmeid aastakümneid.
Adrina teatel on ta juba oma vanaemaga telefonis rääkinud, kuid nad ei ole veel kohtunud.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385601t1hfc7d.jpg)