Loomakaitseorganisatsioon The People for the Ethical Treatment of Animals (PETA) nimetas aasta tegijaks Indoneesia makaagi (Macaca nigra), kes tegi endast selfi, mis tõi kaasa vaidluse, kas foto autor on pildi teinud ahv või fotograaf, kellele kuulub kaamera.
Video: loomakaitsjad nimetasid aasta tegijaks selfimakaagi
PETA esindajate sõnul näitas selfi tegemine, et Naruto nimeks saanud ahv on isiksus, edastab The Independent.
«See makaak on keegi, mitte ta ei ole miski,» selgitasid loomakaitsjad oma seisukohta.
Nimetatud ahv tegi endast selfi 2011. aastal kui britist loodusfotograaf David Slater pani kaameraid Indoneesias Sulawesi saarel makaakide elualale, et nende loomade igapäevaelu jäädvustada. Üks nutikas ahv tundis kaamerate vastu huvi ja tegi ühe kaameraga endast selfi.
Slater avaldas makaagifotod raamatuna, kuid siis lahvatas autoriõiguse vaidlus, kuna Wikipedia avaldas osa ahvifotosid fotograafilt selleks luba küsimata.
Internetientsüklopeedia esindajad teatasid, et vähemalt üks fotodest, selfi, mille ahv endast tegi, ei kuulu fotograafile, kuna fotoaparaadi nuppu vajutas ahv ning seega on neil õigus see avaldada ilma Slaterilt luba küsimata.
PETA läks selfimakaagi õiguste eest kohtusse teatades, et nimetatud foto autor ja omanik on see makaak.
«Naruto ajalooline selfi esitas väljakutse arusaamale, et kes on isik ja kes mitte. See tõi kaasa maailma esimese kohtujuhtumi, milles mitte inimesele, vaid loomale nõuti autoriõigust. Lisaks on see ahv keegi, mitte lihtsalt ajutu loomobjekt,» sõnas PETA president Ingrid Newkirk kohtus.
Ta lisas, et makaak Naruto on isiksus, tal on mõtted ja tunded, emotsioonid ja ihad ning ka planeerimis-ja teostusvõime. Seega ei ole ta objekt, vaid keegi.
Fotograaf Slater sai alama astme kohrus makaagiselfi juhtumis võidu, kuid PETA kaebas asja edasi kõrgema astme kohtusse.
Asi lahenes selle aasta septembris, kui Slater ja PETA leppisid kokku, et fotograaf annab selle makaagiselfi müügist saadavast tulust 25 protsenti Indoneesia Sulawesi makaakide kaitsefondi.
PETA teatel on nende makaakide arvukus viimase 25 aastaga märgatavalt kahanenud ja seda just nende elualade vähenemise tõttu. Puud raiutakse maha ja kohalikud teevad asmele põllud. Samuti söövad pärismaalased makaagiliha.