Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Miks soomlased süütavad iseseisvuspäeval aknalaual kaks küünalt?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kaks küünalt | FOTO: Pexels / CC0 Licence

Soomes tähistatakse täna 100. iseseisvuspäeva ning sellega seoses on komme, et aknalauale pannakse kaks põlevat küünalt.

Soome kirjandusseltsi arhivaari Juha Nirkko sõnul pärineb see traditsioon ajast, mil Soome kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu, edastab iltalehti.fi.

Kahe küünlaga tähistati kas kuningapere mõne liikme tähtpäeva või ka seda, et nad on visiidil Soomes.

Nirkko sõnul muutusid küünlad 19. sajandil mässuliste «tööriistaks» ning kui Soome kuulus Vene tsaaririigi koosseisu, siis põletati küünlaid 5. veebruaril, Runebergi päeval venestamisvastase protestina.

Kui 1919. aastal kinnitas Soome valitsus iseseisvuspäevaks 6. detsembri, hakkasid soomlased oma iseseisvuse auks kahte küünalt põletama.

Kaks küünalt | FOTO: Pexels / CC0 Licence

Kuni 1946. aastani tegutsenud Iseseisvuse Liit soovitas alates 1927. aastat põletada aknalaual küünlaid kell 18.00 – 21.00, kuid ei täpsustanud, mitu küünalt olema peaks.

See küünalde põletamise komme on säilinud läbi sõdade ja raskete aegade tänapäevani.

Arhivaar Nirkko sõnul ei ole sellele üksühest vastust, et miks just kaks küünalt, mitte aga üks või kolm küünalt.

Tema arvates viitavad kaks küünalt soomlaste kodule ja isamaale. Soome Talvesõja (1939 – 1940) ajal aga tähistasid aknal olnud kaks põlevat küünalt, et tegemist on turvalise majutuspaigaga.

Kuid kaks küünalt võidi panna ka praktilistel kaalutlustel. Soome talumajade aknad olid jagatud ruutudeks ja aknalauale pandud kahest küünlast üks oli parema alumise ruudu juures ja teine vasaku alumise ruudu juures, kust nad selgelt väljasolijatele paistsid.

«Aknad olid ehitatud ruutudena ja kaks alumist ruutu sobisid hästi kahe küünla jaoks. Üks küünal oleks olnud ebasümmeetriline. Kui oleks kolm küünalt, siis keskmine oleks jäänud akna puitosa varju ning neljas küünal oleks lihtsalt raiskamine,» selgitas küünlapõletamise ajalugu uurinud arhivaar.

Kui aastakümneid eelistati valgeid küünlaid, siis nüüd näeb aknalaudadel ka sinivalgeid küünlaid. Sinine ja valge on Soome rahvusvärvid, mis on ka lipuvärvid, sinine rist valgel taustal.

Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast, valge aga lund ja valgeid Soome öid.

Soome lipp | FOTO: Newspix24/SIPA/Newspix24/SIPA/Scanpix
Tagasi üles