Kas viikingi eliitsõdalaste märgiks olid viilitud joontega hambad?

Viikingid viilisid esihammastele horisontaaljooni

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Mitmel pool Skandinaavias ja Inglismaal on avatud viikingiajastu haudu, millest leitud koljudel on näha esihammastele viilitud jooni, mis on tumedaks värvitud.

Arheoloogide sõnul nad ei tea täpselt, kes need isikud olid, kuid teooria kohaselt eristasid end sellisel viisil viikingite eliitsõdalased, edastab ancient-origins.net.

Viikingiks kehastunu

FOTO: Caro / Juergen Blume/Caro / Juergen Blume/Scanpix

Rootsi pärandinõukogu osteoloog ehk luustike uurija Caroline Arcini uuris 2001 – 2005 rohkem kui poolt tuhandet Rootsist ja Taanist leitud viikingiluustikku, mis pärinesid ajavahemikust 800 – 1050 pKr ning ta leidis 24 kolju esihammastele viilitud jooni.

Viikingid viilisid esihammastele horisontaaljooni

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Tegemist oli meesteluustike ja koljudega, mille hammastele viilitud triibud olid horisontaalselt, kas paaridena või kolmikutena.

«Uurimine näitas, et need jooned ei olnud tekkinud mingi vigastuse tõttu, vaid olid tehtud dekoratiivsel eesmärgil. Kuna hammastejooned olid korrektsed ja sirged, siis näitab see tegija suuri kogemusi,» selgitas Arcini.

Briti arheoloogid leidsid 2009. aasta juunis Dorsetist viikingite matmispaiku, millest ühes oli 51 koljut ja teises 54 skeletti. Uurijate arvates tapsid anglosaksid ned viikingid, kuid jätsid kolme viikingimehe pea endal trofeeks.

Luude laboriuuring näitas, et Dorsetis hukkunud olid mehed, kellest enamik olid 25-aastased, kuid oli ka nooremaid. Neist osade hammastel oli horisontaalseid jooni. Nad kaotasid leu anglosaksidega toimunud kokkupõrgetes millalgi ajavahemikul 910 – 1030 pKr.

Arheoloogid uurimas Rootsis viikingite matmispaika

FOTO: Mats Schagerstr/Scanpix

Rootsi uurija Arcini sõnul on viikingite hambaviilimised kõige varajasemad näited eurooplaste rituaalsest hammastemuutmisest.

USAs Washingtonis asuva Smithsonian National Museum of Natural History viikingieksperdi William Fitzhughi sõnul on viikingid tuntud oma mitmete ehete poolest, kuid hammastele joonte viilimine on uurijate jaoks midagi uut.

Fitzhughi arvates võtsid viikingid selle tava üle lääneaafriklastelt, kellega nad kohtusid oma Vahemere ja Hispaania reisidel.

Joonistus, millel kujutatakse viikingilaeva

FOTO: General/Scanpix

«Aafriklaste hammaste viilimine oli siiski mõnevõrra erinev, sest nad ei teinud hammastele horisontaalseid triipe, vaid viilisid nad kolnurkseks ja teravaks,» selgitas ekspert.

Osa ajaloolasi on veendunud, et viikingid õppisid hammaste viilimist hoopis retkedel Põhja-Ameerikasse, kus nad kohtusid põliselanikega. Hammasteviilimist tuli ette ka Suure järvistu indiaanlaste seas, kes elasid tänapäeva Illinoisi, Arizona ja Georgia osariigi aladel. 

«On seni mõistatus, miks nad oma hambaid viilisid, kuid oletatavalt näitasid hammastele tehtud märgid nende staatust või saavutusi. Võimalik, et need olid kõige julgemad ja tugevamad eliitsõdalased, kes said iga lahinguvõidu eest hambale joone. Või siis kaupmehed, kes tegid edukaid kaubatehinguid,» lisas Arcini.

Ameeriklane Fitzhugh arvab, et hammastele joonte tegemine võis osaliselt olla dekoratiivne.

«Teada on, et viikingid hoolitsesid väga oma välimuse eest. Neil olid luust, ilusa mustriga kammid, mida nad sageli kasutasid ja nad triikisid oma riideid kuumaks aetud peopesa suuruste kividega. Seega võisid nad ka hammastele lihtsalt ilu eesmärgil jooni viilida, kuid samas need viilitud hambad võisid paista hirmuäratavad kristlastest külaelanikele ja munkadele, keda nad ründasid,» selgitas Fitzhugh.  

Kuna hammastele viilitud joontega viikingikoljusid on leitud üsna vähe, siis suure tõenäosusega said need  ikkagi vaid eliitsõdalased, kes tahtsid metsikud ja hirmuäratavad välja näha. 

Tagasi üles