/nginx/o/2008/10/24/86248t1h4c9b.jpg)
Sakslase Jens Gluessingi raamat «The Guayana-Project: A German Adventure on the Amazon» paljastab, et natsi-Saksamaa diktaator Adolf Hitler saatis oma maadeavastajad ja misjonärid Amazonase džunglisse.
Natsidel oli plaanis Amazonase džunglisse koloonia rajada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatus seisab, et «mõned kulunud haakristidega ehitised ja vanad hauakohad on märkideks, mis näitavad, et natsid plaanisid luua Lõuna-Ameerikasse, Amazonase džunglisse koloonia, kirjutab Daily Mail.
«Natsidel oli 1930.aastatel plaanis oma ideoloogiat hakata külvama ka tuhandete kilomeetrite kaugusel emamaast. Natsidest maadeuurijad võrdlesid ennast pioneeridega, kes asustasid USA alad,» seisab raamatus.
Kuid sakslastel siiski nii hästi ei läinud, kui Metsiku Lääne vallutanutel. Amazonase džungel osutus sakslaste jaoks liiga karmiks kastumuseks.
Raamatu autor Gluessing leidis dokumendid, mis kirjeldasid Amazonase džunglis olevate mitmete natsiseiklejate matmispaiku.
«Näiteks Jary jõe ääres oli 2,7 meetri kõrgune puust rist, mida kaunistasid haakristid. Selle oli kiri «Siin suri 2.1. 1936 palavikku Saksa uurija Joseph Greiner,» sõnas raamatu autor.
Gluessing leidis sakslaste ekspeditsiooni kohta mitmeid huvitavaid fakte, detaile ja fotosid nii Saksa kui ka Brasiilia arhiividest.
Gluessingi kinnitusel oli Greiner üks uurijatest, kes 1935. aastal saadeti Prantsuse Guyanaga piirnevasse regiooni, uurimaks, kas sinna saaks rajada sakslaste kolooniat.
Lisaks oli sakslastel plaanis endale allutada ka brittide ja hollandlaste kolooniad.
Uurijatemeeskond saatis Berliini teate, et sakslastel on täiesti võimalik selles piirkonnas elada. Lisaks uuriti ka kohalikku floorat ja faunat, Saksamaale saadeti näidiseid.
Uurijaid juhtis Dr Otto Schulz-Kampfhenkel, kes pärast Saksamaale tagasi pöördumist tegi oma ülemusele, SSi juhile Heinrich Himmlerile ettekande.
«Kaks kõige suuremat hõredalt rahvastatud ala, kus on palju loodusressursse, asuvad Siberis ja Lõuna-Ameerikas. Need kaks paika on sakslastele väljarändeks sobivad,» seisab ettekandes.
Kuna Siber jäi tol ajal Hiina mõjupiirkonda, siis valisid Sakslased Lõuna-Ameerika.
«Sakslased on eliitrass, meil on palju võimalusi kohalik rahvas endale allutada,» arvas uurija.
Gluessing leidis ka tõendusmaterjali selle kohta, et Himmler kaotas ühel hetkel Amazonase koloniseerimiseprojekti vastu huvi.
Himmler kirjutas oma alamale, et sobival ajal võetakse Lõuna-Ameerika uuesti päevakavva.
Pärast sõda ameeriklased arreteerisid Kampfhenkeli ja temast sai sõjavang. Mees unistas kogu oma ülejäänud elu saksa koloonia rajamisest Amazonase džunglisse. Ta suri 1989. aastal.