:format(webp)/nginx/o/2017/12/01/7366319t1h108d.jpg)
Indoneesias Bali saare idaosas asub tegevvulkaan Agung, millel on 500 meetrit lai ja 200 meetrit sügav kraater ning millest väljub aegajalt laavat, suitsu ja tuhka.
Video: hindu pühamees puhastas end purskava vulkaani lähedases tuhases vees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bali hindud peavad Agungi vulkaani pühaks ning selle tõttu suplevad oma vaimu ja keha puhastamiseks vulkaanituhases jões, edastab express.co.uk.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/01/7366333t1h7fbf.jpg)
Bali võimude teatel on Agungi vulkaan aktiveerunud ja selle lähedased alad ohtlikud. Piirkonnast on evakueeritud kümneid tuhandeid inimesi.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/01/7366329t1hd859.jpg)
Üks neist suplejatest on hindust pühamees Jero Kuncir Gimbal, kes käib vulkaani lähedases Unda jões suplemas, kui seal on jahtunud laavat ja tuhka, mis muudab jõevee paksuks supiks.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/01/7366327t1hc2f6.jpg)
Gimbal lasi jäädvustada enda rituaalse supluse, mis kannab hindi keeles nime «melukat».
«Vulkaanist pärit laava ja tuhk kannavad võimsat energiat. Tundsin seda kohe, kui jõkke astusin. Võimas loodusenergia puhastab keha ja vaimu,» teatas mees.
Hindu teatel on vulkaani lähedases jões vool üsna kiire ja ka see omakorda on puhastava toimega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/01/7366325t1hca5e.jpg)
Ekspertide teatel ei ole Agungi vulkaanist väljuvas laavas ja tuhas kuigi palju mürgiseid aineid. Kuid kohalikud võimud hoiatasid, et vulkaanist ja seda ümbritsevatest aladest tuleks eemale hoida, sest ei ole teada, millal seal võib olla kuuma laavat.
Agung on 3142 meetri kõrgune tegevvulkaan Indoneesias Bali saare idaosas, Bali kõrgeim tipp.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/01/7366331t1hb77e.jpg)
See vulkaan purskas viimati väga võimsalt 1963–1964, kuid on tegev seni. 1960. aastate purskes hukkus 1100 inimest.
Läänest tulevad õhumassid kaotavad Agungi ületades niiskuse. Selletõttu on Agungi läänenõlval palju sademeid ja kasvab vihmamets, idanõlv on kuiv ja viljatu.