Briti kuningakoda teatas, et prints Harry kihlus oma kallima, ameeriklanna Meghan Markle’iga ning nad laulatatakse järgmise aasta mais Windsori lossi kabelis.
Meghan Markle'i lugu: 132 aasta pikkune teekond USA orjanduslikust lõunast Briti kuninglikku perre
Briti ja USA ajaloolased ja geneaoloogid uurisid Markle’i suguvõsa ja ka kaugeid esivanemaid ning ilmnes, et ta on orjade ja töölisklassi järeltulija, kuid 15. - 16. sajandist on ka Inglise aadlikke, edastab Daily Mail.
Markle’i ema Doria Radlani üks esiemadest oli 19. sajandi keskpaiku elanud Mattie Turnipseed, kes oli Georgia istanduseori. Ta sai valge mehega, kelleks võis olla selle istanduse omanik, mulati tütre.
Ajaloolaste arvates on see fakt Markle’i sugupuus tähtis.
Selle mulati tüdruku sündimisel ajal valitses Briti impeeriumi eesotsas kuninganna Victoria (võimul 1837 – 1901) ning siis ei teadnud veel keegi, et üle 150 aasta hiljem on selle orja järeltulija seotud kuninganna Victoria järeltulijaga.
Markle’i orjadest esivanemad ei osanud undki näha, nende järeltulijast saab Briti printsi kihlatu.
Kuid ajad on muutunud, suhtumine ja riigikorraldus on muutunud.
Mis puudutab aga Markle’i isapoolset suguvõsa, siis nende hulgas on palju Inglismaa ja Iirimaa töölisklassi esindajaid, kellest osa rändas parema elu otsingul USAsse.
Meghan Markle’i mitmed orjadest esivanemad elasid enne Ameerika Ühendriikide kodusõda (1861 – 1865) Georgias Jonesboros. Lõunaosariikide istandusteomanikud ei tahtnud kuuldagi orjapidamise lõpetamisest, sest nende elukorraldus põhines sellel.
USA president Abraham Lincoln keelas orjapidamise 1865. aastal pärast kodusõja lõppu. Kuid orjapidamise lõppemine ei kergendanud tumedanahaliste olukorda, diskrimineerimine ja lintšimine kestis edasi.
Mattie Turnipseedi tütar Claudie Ritchie, kes sündis 1885. aastal, abiellus Jeremiah Raglandiga, kes nägi välja peaaegu valge. Mehe isa oli must, kuid ema valgenahaline.
Paaril olid suured ambitsioonid ja nad lahkusid Georgia maapiirkonnast, kolides Tennesseesse Chattanoogasse, kus Ragland asutas oma rätsepaäri ja ta naine töötas Miller Bros kaubamajas müüjana.
Selle paari kaks tütart Dora ja Lillie olid küll üsna tumedanahalised, kuid nad pääsesid California ülikooli, mis oli 1920. – 1930. aastatel üsna haruldane.
Dora töötas õpetajana ja Lilliest sai tuntud kinnisvaramaakler, kelle nimi jõudis lõpuks teatmeteosesse Who’s Who Among African Americans.
Nende vend Steve Ragland nii kõrge lennuga ei olnud, ta abiellus tumedanahalise Louis Russelliga, kes oli hotelli portjee tütar. Steve ja Louis kolisid 1930. aastal Los Angelesse, kus sündisid nende kaks last, poeg ja tütar. Nende poeg Alvin on Meghan Markle’i vanaisa, kellest sai edukas antiigiärimees.
Alvin oli kaks korda abielus, esimese naisega sai ta 1956. aastal tütre Doria. 23-aastaselt abiellus Doria telemehe, valgenahalise Thomas Markle’iga.
Paari tütar Rachel Meghan Markle sündis 4. augustil 1981 ning 132 aasta pikkune teekond USA orjandusliku lõuna puuvillapõldudelt Briti kuninglikku perre sai mõnes mõttes alguse.
Markle sõnas ajakirjale Elle antud intervjuus, et kui USAas 1865. aastal keelati orjapidamine, siis pidid endised orjad endale nime valima. Markle’i üks esivanematest valis perekonnanimeks Wisdom (Tarkus).
Markle’i tumedanahaline vanavanavanavanaisa Joseph Betts osales USA kodusõjas, saades selle eest orjaseisusest vabaks. Enne kodusõda ei ole selle mehe kohta peaaegu mitte mingeid andmeid, sest ta oli Georgias üks sadade tuhandete orjade seas. Pärast sõda oli ta vaba mees ja edukas farmer.
Meghan Markle’i isa Thomas Markle’i esivanem George Sanders sündis 1841. aastal Inglismaal Essexis. Sandersite juured on Šotimaal ning nad suguluses Stuarti ja Bruce’i aadlisuguvõsadega.
18-aastasena emigreeris mitte just kõige jõukam George Sanders USAsse, ta asus elama New Hampshire’i, kus abiellus ja sai viis last.
Meghan Markle’i isapoolne sugulane on ka Iirimaalt Londonisse tulnud Mary Bird, kes töötas 19. sajandi keskel Windsori lossis toatüdrukuna.
«Mary Bird abiellus inglasest sõduriga ja emigreerus Kanadasse, sealt edasi USAsse,» on Windsori lossi töötajate nimekirja 1856. aasta sissekandes.
Meghan Markle’i isapoolne pereliin on seotud ka kodusõja ja põhjaosariikide armeega. Isa ja poeg Daniel ja Thomas Mangle võitlesid selles armees kogu sõja aja.
Ajaloodokumentide kohaselt oli Meghan Markle’i vanavanavanavanaisa Thomas Mangle kohal, kui lõunaosariikide kindral Robert Lee kirjutas 9. aprillil 1865 alla kapitulatsiooniaktile. Põhjaosariike esindas kindral Ulysses Grant.
Genealoogid tegid kindlaks, et kaugete esivanemate kaudu on prints Harry ja Meghan Markle suguluses. Nende kauge ühine esivanem on aadlikust maaomanik Ralph Bowes (1480 – 1516), kes elas Durhami krahvkonnas Streatlami lossis.
Ralph Bowesi poeg George on prints Harry esivanem läbi ta vanavanaema, kes kuulus Bowes-Lyonsite perekonda. Ralph Bowesi tütar Bridget, kes abiellus endast madalamas seisuses mehega, on aga Meghan Markle’i esivanem.
Meghan Markle, kellest tulevikus võib saada Sussexi hertsoginna, ei pea oma esivanemaid häbenema ning ta on Windsoritega kauge sugulase abil seotud.