Kas teadsite: Bluetooth tehnoloogia sai nime viikingikuninga järgi

Bluetooth tehnoloogia logo koosneb kahest Norra ruunist. Foto: Caro / Scanpix

Tänapäeva elektroonikaseadmetes laialt kasutusel olev Bluetooth liides on oma nime saanud viikingite kuninga Harald Sinihamba järgi, kes suri rohkem kui 1000 aastat tagasi, kirjutab Vintagenews.com

Viikingeid kujutatakse lugematutes tänapäeva teleseriaalides, raamatutes ja koomiksites stereotüüpiliselt kui vihaseid barbareid, kelle hirmu all värises terve vana Euroopa.

Selge on see, et neil juttudel on tõepõhi all.

Kuid arheoloogilised leiud kõnelevad pigem vastupidist. Viikingid polnud sugugi nii tisiviliseerimatud, kui neid järjekindlalt sajandeid teiste poolt on kujutatud.

Kuigi inimestele meenuvad normannidega seoses eelkõige vägivallast tulvil viikingiretked, oli toonaste põhjarahvaste kultuur kõigist üldlevinud lihtsustatud käsitlustest palju keerulisem.

Veel enam, viikingite mõju kohtab ka praegu kõigis neis kultuurides ja regioonides, kellega nad oma vallutus- ja kaubaretkede hiilgeajal kokku puutusid, eriti Suurbritannia aladel.

Vähem kõneletaksegi näiteks sellest, et viikingid olid lisaks kartmatuteks sõjameesteks olemisele tuntud kui oma ajastu parimad kaupmehed, kes suutsid ka rahumeelselt ja harmoonias teistega koos elada.

Tänases inglise keeles on lugematu hulk sõnu, mis on sinna sulandunud põhja-aladelt Euroopasse purjetanud ja seal kanda kinnitanud normannide keelest.

Iirlaste pealinn Dublin on nende poolt rajatud.

Kummalisel kombel ulatub nende mõju ka kaasaegsesse tehnologiasse.

Juhtmevaba Bluetooth liides on oma nime saanud viikingikuningas Harald Blåtand (Bluetooth ehk Sinihammas) järgi.

Ericssoni teadlased, kes Bluetooth tehnoloogiat 1994. aastal arendasid, panid sellele oma arvates ajutiselt nii-öelda töönime. Kaalumisel olid ka näiteks variandid RadioWire ja PAN (Personal Area Networking – isikliku ruumi võrgustik), kuid Bluetooth jäi püsima.

Ajalooline Harald olevat nimelt inimeste ühendamisel olnud sama eriline kui seda on Bluetooth liidese töö seadmeid ühendades.

Kuningas Harald Bluetoothi sünniaeg on vaieldav, kuid enamik ajaloolasi nõustub, et see oli 910. aasta paiku.

Kindlasti teatakse, et Harald Bluetooth oli kuningas Gorm Vana ja kuninganna Thyra noorim poeg, kes ühendas omavahel tänapäeva Taani, Lõuna-Rootsi ja Norra aladel elavad hõimud.

Tema hüüdnimi Bluetooth esineb kirjalikes ülestähendustes esmakordselt aastasse 1140 dateeritud Roskilde kroonikas ja sellel on mitmeid lõbusaid seletusi.

Ühe versiooni järgi muutus kuninga hammas siniseks juurekanali põletiku tagajärjel.

Ericssoni veebilehel leiduva versiooni kohaselt nautis Taani kuningas Harald Esimene mustikate söömist nii väga, et ta hambad värvusid siniseks.

Kolmas ja vähem poeetiline seletus on siniste riiete eelistamine, näitamaks oma kuninglikku staatust.

Kuulsale tehnoloogiale nime panek ei olnud kerge ettevõtmine.

Kui Rootsi telekommunikatsioonikompanii oli ära otsustanud, et Bluetooth sobib, tekkis küsimus, mida kujutada selle logol.

Kui te nüüd arvate, et mis selle tähe B erilisse kirjafonti rüütamises nii väga keerulist on, eksite.

Kõigile tänaseks tuttav ja teada logo on tegelikult kokku pandud kahest Norra ruunimärgist, mis olid Haraldi Initsiaalideks - «H» ja «B».

Kuningas Haraldi surma asjaolud on samuti segasevõitu. Usutakse, et kuulus viikingikuningas hukkus aastal 986.

Väidetavalt suri ta tema vastu korraldatud ülestõusu käigus saadud haavadesse.

Ülestõusu juhtis ta enda poeg Sweyn.