:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7362531t1h43d7.jpg)
Ameeriklasest astronaut Scott Kelly avaldas raamatu, milles kirjeldab enda saamist astronaudiks, kuid ka seda, mis üks aasta kosmilistes oludes mikrogravitatsiooni tingimustes inimkehaga toimub.
Video: astronaut Scott Kelly kirjeldab oma raamatus, mida teeb üks aasta kosmoses inimkehaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pensionile jäänud 52-aastasel Kellyl ilmus oktoobris raamat «Endurance» («Vastupidavus»), milles ta kirjeldab omi karmi kogemusi kosmoselendudel ja Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS), edastab foxnews.com.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7362525t1h5339.jpg)
Astronaudi sõnul unistavad üsna paljud lennust Marsile saamata aru, mis nende kehaga pika lennu ajal juhtuda võib ning millised «võõrutusnähud» tabavad astronaute, kui nad Maale tagasi tulevad.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7362533t1h6d00.jpg)
Kelly läks kosmosemissioonide ajalukku sellega, et on kõige kauem kosmilistes oludes olnud USA astronaut, olles missioonil 340 päeva ehk peaaegu ühe aasta.
Pärast Maale tagasi tulemist selgus, et peaaegu gravitatsioonivabas keskkonnas olemine on mõjutanud ta lülisammast, «tõmmates» seda pikemaks. Arstlikus kontrollis ilmnes, et Kelly oli kosmoses viis sentimeetrit «kasvanud».
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7362537t1h99f6.jpg)
Maal olev gravitatsioon tegi kiiresti oma töö ning juba paari päeva pärast oli lisapikkus kadunud.
Raamatu kohaselt koges Kelly 48 tundi pärast meie planeedile tagasi saabumist veel sümptome: tal tekkis palavik, nahk sügeles ja muutus punaseks ning jalgadesse kogunes vesi, muutes need väga jämedaks.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7362527t1hbaa2.jpg)
Kelly teatel on astro- ja kosmonaudid tavaliselt Rahvusvahelises Kosmosejaamas missioonil kuni viis kuud ja ligi üks aasta kestvaid missioone ei teha, kuna need mõjuvad tervisele halvasti. Samas ei ole uuringuid, mida viis kuud kestev missioon kehaga teeb.
Kelly enda kogemus viiekuuse ehk 159 päeva kestnud missiooniga olid, et ta luustik hõrenes ja lihased kahanesid ehk neid ei kasutatud piisavalt.
/nginx/o/2017/11/30/7362523t1h1ae0.jpg)
Veel tekkisid tal nägemisprobleemid ning ISSil ei ole astro- ja kosmonaudid täielikult kosmilise kiirguse eest kaitstud. Teada on, et kosmilise kiirguse tagajärjel võib tekkida mitmesuguseid vähihaigusi.
Kelly kirjeldab oma raamatus detailselt, et pärast ligi ühe aasta pikkust missiooni olid tal pikka aega lihas- ja luuvalud ning tal oli probleeme söömisega, kuna toit ei püsinud sees, vaid tekkis okserefleks.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7362529t1h2b2c.jpg)
Astronaudi sõnul ei kahetse ta midagi, sest halva kõrval oli ka palju head ja huvitavat. Oma missioonidel õppis ta palju nii iseenda kui kosmose kohta.
«Kui ma kosmoses olin, siis minu suurim mure oli Maal olevad lähedased. Kui nendega midagi oleks juhtunud, siis oleksin saanud nende kohta teate viivitusega. Samuti ei oleks ma saanud Maale tagasi lennata,» sõnas astronaut.
Kosmoses viibimise rekord on venelasest kosmosnaudi Gennadi Padalka käes, ta oli missioonil 879 päeva ehk natuke vähem kui kolm aastat.
Scott Joseph Kelly (sündinud 21. veebruaril 1964 New Jerseys Orange’is) on insener ning endine astronaut ja mereväelane. Ta oli Rahvusvahelises Kosmosejaamas 26., 45. ja 46. missioonil.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7362531t1h43d7.jpg)
Kelly tegi oma esimese kosmoselennu süstiku Discovery pardal 1999.
2012. aasta novembris valiti Kelly koos venelasest kosmonaudi Mihhail Kornienkoga 340 päeva pikkusele ISSi missioonile. See algas 17. märtsil 2015 ja kestis kuni 29. veebruarini 2016. Kelly jõudis tagasi Maale 1. märtsil 2016.
Kelly veetis kosmoses 340 järjestikust päeva, mis on 11 kuud ja kolm päeva.
12. märtsil 2016 teatas Kelly, et ta jääb aprillis 2012 pensionile.