Miks prints Harry ja Meghan Markle valisid laulatuspaigaks just Windsori lossi kabeli?

Prints Harry ja Meghan Markle

FOTO: MATT DUNHAM/AP/Scanpix

Briti kuningakoda teatas 27. novembril, et prints Harry kihlus oma ameeriklannast kallima Meghan Markle’iga ning nad abielluvad poole aasta pärast ehk järgmise aasta mais.

Briti kuningliku pere tavade eksperdi Kate Nicholli teatel lähtus paar oma laulatuspaiga valimisel prints Harry vanaisast, prints Philipist, kes on eakas ja kellel on terviseprobleeme, edastab msn.com.

Prints Harry ja Meghan Markle

FOTO: Anwar Hussein/Anwar Hussein/EMPICS Entertainment/Scanpix

Elizabeth II ja prints Philip

FOTO: POOL/REUTERS/Scanpix

«Harry sõnas, et ta ei saa abielluda Westminster Abbeys, kus abiellus ta vend William, sest vanaisal oleks sinna minemine ja seal olemine raske. Selle tõttu valis ta oma vanaema Elizabeth II ja vanaisa prints Philipi elupaigana tuntud Windsori lossi ja seal asuva St. George’i kabeli, mis mahutab umbes 800 inimest. Westminsteri katedraali mahub aga üle 2000 inimese. Harry ja Meghani sõnul tahavad nad paaripanekut, mis oleks väiksem ja perekesksem, mitte nii avalik kui Williamil ja ta naisel Catherine’il. Printsi vanaemal ja vanaisal on kabelisse lühike tee minna,» sõnas Nicholl.

Windsori loss

FOTO: Steve Parsons/PA Wire/PA Images/Scanpix

Windsori lossi St George'i kabel

FOTO: Alastair Grant/AP/Scanpix

Prints Harry on mitmes intervjuus rõhutanud, et ta 96-aastane vanaisa on pensionil, loobudes avalikust elust ja ta naudib puhkamist.

«Harry ja ta vanaisa on väga lähedased. Printsi sõnul tahab ta kiiresti abielluda, kuna vanaisa on veel elus ja üsna hea tervise juures ning ta loodab, et ta on seda ka poole aasta pärast,» lausus kuninglik ekspert.

Harry veetis lapsepõlves ja teismeeas üsna palju aega vanaema ja vanaisa juures Windsori lossis, samuti käis ta Windsoris koolis. Meghan Markle on nooremana külastanud Windsorit ja näinud lossi, kuid ta ei osanud siis unistada, et kunagi saab temast Briti kuningliku pere liige.

Meghan Markle ja prints Harry

FOTO: SIPA/SCANPIX

Prints Harry ja Meghan Markle olid enne kihlumist koos 16 kuud, mis on kuningliku pere arusaama järgi üsna kiire armulugu. Paar avalikustas, et nende suhe sai alguse 2016. aasta pimekohtingul, mille korraldas nende ühine sõber.

«Harry ja Meghan ei soovi midagi suurt ja avalikku. Windsori lossi kabel mahutab 800 inimest, see on väiksem ja intiimsem kui suured kirikud. Harry tutvustas kuningannale Elizabeth II-le Meghanit just Windsoris, see mängib pulmapaiga valikul samuti rolli,» lisas kuninglik ekspert.

Windsori loss

FOTO: Jonathan Brady/PA Wire/PA Images/Scanpix

Windsori lossi sisevaade

FOTO: nationalpictures.co.uk/©National Pictures / TopFoto/Scanpix

Windsori kabelis abiellusid ka prints Harry isa, prints Charles ja kasuema Camilla Parker Bowles, see pulm toimus 2005.

Prints Charlesi ja ta naise Camilla laulatus 2005. aastal

FOTO: Stringer ./REUTERS/Scanpix

Windsori lossil ei ole sellist rõdu nagu Buckinghami paleel, kus kuningliku pere liikmed tavaliselt rahva ette ilmuvad. Kuningliku pulma plaanijad peavad välja nuputama, kus Harry ja Meghan saaks pärast laulatust end rahvale näidata.

Kehakeele ekspertide sõnul olid Harry ja Meghan Markle pärast kihluse teatavaks tegemist ajakirjanike ees märgatavalt vabamad kui prints William ja Kate Middleton 2010. aastal.

Harry ja Meghan kihlust välja kuulutamas

FOTO: PA Pictures/ Scanpix

Prints William ja Kate Middleton kihluse väljakuulutamisel 2010. aastal

FOTO: BEN STANSALL/AFP/Scanpix

«Harry ja Meghani kehakeelest on näha, et nad on tõeliselt armunud ja üksteist armastavad.  Nad ei sea endale piiranguid. Nad ei pannud kaameraid peaaegu üldse tähele, nende silmad nägid vaid üksteist ja nad hoidsid pidevalt käest kinni,» selgitasid eksperdid.

Prints Williami ja prints Harry vanemad, prints Charles ja Diana Spencer kihlusid 1981. aasta veebruaris ning abiellusid 29. juulil 1981 Westminster Abbeys.

Prints Charles ja Diana Spencer nende kihluse väljakuulutamise ajal 1981. aasta veebruaris

FOTO: Reuters/AFP/AP/SCANPIX

Westminster Abbey

FOTO: Andrew Parsons/AP/Scanpix

Normandia hertsog William Vallutaja võitis 14. oktoobril 1066. aasta Hastingsi lahingus anglosakse ja temast sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningas William I.

Bayeux' vaip, millel on kujutatud Hastingsi lahingut

FOTO: wikipedia.org

Bayeux' vaip, millel on kujutatud William Vallutajat

FOTO: wikipedia.org

Kümme aasta pärast kuningaks saamist hakkas William I ehitama Londonist 30 kilomeetri kaugusele kindluslosse, millest üks on Windsori loss, mida järgnevad valitsejad laiendasid ja täiustasid.

Esimene kuningas, kes selles alaliselt elas, oli Henry I (valitses 1100 - 1135).

 Windsori loss

FOTO: Steve Parsons/PA Wire/PA Images