:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7360219t1hc0be.jpg)
Vana-Rooma väejuht Julius Caesar üritas oma armeega esmakordselt Briti saartel kanda kinnitada 55. aastal, kuid see katse ebaõnnestus mereolude ja Rooma laevade ehituslike nüansside tõttu, teine katse uute laevadega 54. aastal eKr oli edukam.
Pildid ja video: Briti arheoloogid tegid kindlaks, kus Julius Caesar Briti saartel jala maha pani
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti arheoloogid ja ajaloolased ei teadnud varem, kust roomlaste invasioon algas, kuid uute uuringute kohaselt jõudis Julius Caesar Kentis Pegwelli lahte, kust ta oma laevalt maale läks, edastab Daily Mail.
Tänapäeval asub see paik merepiiri muutumise tõttu ligi üks kilomeeter sisemaal, kuid siis oli see rannaala.
Julius Caesar läks ajalukku väejuhina, kes oma vallutuste kohta ütles «tulin, nägin, võitsin», kuid seni oli mõistatuseks, kus Caesar ja ta leegionid Briti saartel (Britannias) oma vallutusretke alustasid.
Kentis Pegwelli lahes oli Caesari saabumise ajal Thaneti saar, mida eraldas Kenti põhialast 600 meetri laiune Wantsumi väin. Nüüdseks on see saar Kenti rannaala osa.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7360231t1h531d.jpg)
Argeoloogide teatel uurisid nad Julius Caesari ülestähendusi Briti saarte vallutamise kohta ja see paik Kentis klapib tema kirjeldustega.
Leicesteri ülikooli teadlaste andmetel ehitas Caesar päras maabumist sinna algelise puidust kindluse, et kaitsta oma sõdureid kohalike elanike võimalike rünnakute eest. Kindlus asus kõrgemal künkal, kust avanes hea vaade lahele ja ümbritsevatele aladele.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7360217t1h7edb.jpg)
Arheoloogide teatel ei osanud nad Thaneti saare ala varem Caesari maabumispaigaks pidada, kuna juba ammu ei ole see enam saar.
Arheoloogid leidsid tänapäeva Ebbsfleeti külas väljakaevamisi tehes rauast relvi, Vana-Rooma keraamikat, münte ja sõdurite isiklikke esemeid, mis pärinesid 1. sajandist eKr.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7360205t1hab50.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7360247t1he6f9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7360207t1h8b19.jpg)
/nginx/o/2017/11/29/7360211t1hc18a.jpg)
Samuti leiti kungise kindluse paigast sügava kaitsekraavi jäljed, samasuguseid kaitsekraave rajasid Caesari sõdurid Prantsusmaal Gallia sõdade ajal 52. aastal.
Julius Caesar oli kindral ja poliitik, kes elas Rooma vabariigi lõpuperioodil 100 – 44 eKr. Ta lisas Rooma impeeriumile vallutuste teel alad, mis moodustavad tänapäeva Prantsusmaa ja Belgia, hävitades Gallia sõdade ajal gallide (keltide) asundused ja allutades sealsed hõimud.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7360203t1h1d3f.jpg)
Caesar tegi Briti saartele kaks sõjalist sissetungi, esimese 55. aastal eKr ja teise 54. aastal eKr, kuid keltide vastupanu tõttu ei saanud ta sealt edasi liikuda. Ta läks pärast esimeset edutut katset tagasi Galliasse, kus valmistas ette 54. aasta sissetungi, mis oli eelmisest edukam. Gallias ikaldus viljasaak, mis Rooma vastase ülestõusuni ja Caesar pidi Britanniast taganema, et see maha suruda.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7360251t1hea6a.jpg)
Julius Caesar saabus Itaaliasse tagasi 49. aasta jaanuaris eKr, ületades Rubico jõe oma armeega, kuid see ärritas Rooma senatit. Caesar kuulutas Rooma vabariigile kodusõja, mille ta 45. aastal eKr võitis ning kuulutas end Rooma ainuvalitsejaks.
Senaatorid mõrvasid Julius Caesari 44. aastal eKr märtsi iidide ajal.
Rooma keisril Claudiusel õnnestus ligi 100 aastat pärast Julius Caesari katset 43. aastal pKr Briti saared vallutada.
Ajaloolaste sõnul aitasid sellele kaasa Inglismaa kaguosa riigikeste kuningad, kes olid juba varem roomlaste liitlased.
Rooma okupatsioon Britannias kestis ligi 400 aastat, lisaks Inglismaale vallutati ka Wales ja osa Šotimaast.