Nutikad kakaduud ületavad arukuselt nii ahve kui inimlapsi

Kakaduu. Foto: SCANPIX

Kakaduud on tõestanud, et suudavad kujundite eristamises lüüa enamikku teisi loomi, sealhulgas väga suurt kavalust ilmutades, kirjutab New York Times.

Eriti targad on Viini laboris elavad kakaduud, kes umbes aasta tagasi korraldatud eksperimendi käigus suutsid näidata oma nutikust erinevatest materjalidest esemete valmistamises.

Uues uurimuses panid teadlased proovile lindude oskuse sobitada omavahel erinevaid kujundeid, kasutades selleks laste mänguasjale sarnanevat aparaati.

Linnud pidid näiteks asetama ruudukujulise kujundi sama kujuga auku. Neile anti sobitamiseks ka keerulisemaid, asümmeetrilisi kujundeid.

Kui nad ülesande lahendasid, anti neile maitsvaid palasid.

Viini ülikoolide magistriõppe tudengid Cornelia Habl ja Alice M. I. Auersperg viisid lindudega läbi mitmeid katseid.

Nad raporteerisid ajakirjale PLOS One, et kakaduud osutusid kujundeid aukudesse asetades edukamateks kui šimpansid ja muud ahvilised.

«Kaua aega usuti, et kujundite eristamise võime on olemas ainult inimesel,» ütles Habl.

Väikelapse puhul peetakse kujundite eristamise võimet tema arengus oluliseks teetähiseks.

Inimlapsed on võimelised asetama kera ümmargusse auku umbes aastaselt, kuid kuubi õigesti määratlemisega saavad nad hakkama alles teise eluaasta lõpus. Sealt edasi läheb areng kiiremaks

Mõned primaadid suudavad teha sama, kuid nad vajavad enne pikaajalist treeningut, kui nad eksperimendis kasutataval masinal ülesandeid suudavad lahendada.

Masinat kutsutakse võtmekarbiks.

Linnud see-eest lasti masina taha ilma igasuguse eeltreeninguta ja nende nutikus osutus imetlusväärseks.

«Primaatidega võrreldes said kakaduud väga hästi hakkama,» ütles Habl.

Miks nad katseid nii hästi läbivad? Metsikus looduses tehtud vaatluste käigus pole kakaduude puhul täheldatud mingite abivahendite kasutamist.

Kuid kakaduud on olemuselt hulkurlinnud, kes pidevalt kõikvõimaliku söödava järele ringi vaatavad.

Neid on näiteks täheldatud väga hästi kohanemas mõningates Austraalia linnapiirkondades.

Erinevates piirkondades hakkama saamiseks peavad nad suutma tuvastada ja leida mitmesugust toidupoolist.

«Nad peavad olema paindlikud, väga paindlikud.»

Kakaduud osutusid koguni nii paindlikeks, et olid soorituste eest antava hea-parema söögipoolise nimel võimelised väljuma eksperimendi raamidest.

Vaatlustest tehtud videoid läbi vaadates avastati, et kõige nutikam lindudest kiskus tooli küljest lahti puuliistu ja kasutas seda aparaadi avamiseks.

Nii sai aparaati kujundeid asetada ilma nende aukudesse sobitamisele aega kulutamata.

«Nad suutsid välja mõelda rohkem kui ühe triki, kuidas võtmekarpi ära trikitada,» ütles Habl.

«Kuid arvesse me neid vägitükke kahjuks võtta ei saanud, sest need ei jäänud lindudele antud ülesande raamidesse.

Täpselt samuti ei saa inimeste maailmas teistest nutikamad ja süsteemi tüssata suutvad tudengid reeglite eiramise pärast häid hindeid.

Papagoid suutsid katsete läbi viijaid üllatada iga päev ja vahel ka üle kavaldada.

«Nad on põgenemise meistrid. Kodukeskkonnas on nad väga-väga väsitavad,» lisas Habl.