Uppumatuks peetud ookeaniaurik Titanic sõitis 14. aprillil 1912 kell 23. 40 laeva aja järgi Atlandi ookeanil vastu jäämäge, mis laeva kere kahjustas ning uppus 15. aprillil umbes kell 2.20, viies märga hauda üle 1500 inimese.
Titanicu vrakk leiti tänu USA mereväe salamissioonile
Titanicu vraki leidis 1985. aastal Prantsuse ja USA ühisekspeditsioon, mida juhtisid okeanograafid Jean-Louis Michel ja Robert Ballard, edastab news.com.au.
Titanic leiti uurimisaluse Argo abil Kanada Newfoundlandist kagus 3,8 kilomeetri sügvuselt. Vrakk avastati umbes 22 kilomeetri kaugusel paigast, kus see arvati olevat uppunud. Ballardit ja Micheli üllatas enim, et kuulus laev oli pooleks murdunud.
1997. aastal valmis režissöör James Cameronil menufilm «Titanic», milles on ka stseene laevavarki uurimisest. Peaosi mängisid Kate Winslet ja Leonardo DiCaprio.
USA merevägi avalikustas mõni aeg tagasi, et Titanicu vrakk leiti tänu külma sõja aegsele salamissioonile, mille käigus katsetati uut tehnikat.
Titanicu vraki leidja Ballardi sõnul kohtus ta mereväe esindajatega esmakordselt 1982. aastal, et paluda nende abi Titanicu otsimisel. Eelkõige huvitasid okeanograafi mereväe väikesed uurimiseks mõeldud sukeldumisalused.
Merevägi oli huvitatud oma uue allveetehnoloogia katsetamisest, kuid nad soovisid selle abil uurida hoopis kahte uppunud tuumaallveelaeva, USS Tresher ja USS Scorpion.
Need kaks laeva asuvad Atlandi ookeanis ning mereväelasi huvitas, millises seisundis on nende laevade tuumareaktorid. Selle missiooni eesmärgiks oli teha kindlaks, kui ohtlikud on need alused merekeskkonnale. Lisaks huvitas ameeriklasi, kas need laevad uppusid mõne nõukogude allveelaeva rünnaku tõttu.
USS Tresher uppus 10. aprillil 1963 Bostonist 350 kilomeetri kaugusel sügavsukeldumiskatsel. Hukkusid kõik pardal olnud 129 meeskonnaliiget ja inseneri.
USS Scorpion kadus 22. mail 1968 Atlandi ookeanil, pardal oli 99 meeskonnaliiget. Mereväe uurimislaev Mizar leidi allveelaeva 1968. aasta oktoobris Assoori saartest 740 kilomeetri kaugusel edelas kolme kilomeetri sügavuselt.
USA mereväe juhid sõnasid 1986. aastal Ballardile, et kui ta uurib põhjalikult USS Tresherit ja USS Scorpionit ning kui tal aega üle jääb, siis võib ta talle antud allveetehnoloogia abil otsida ka Titanicut.
Ballard leidis Titanicu vraki 12 päeva enne oma uurimismissiooni lõppu. Ta jõudis selle reisileva jälile tänu laeva küljest uppumisel eemaldunud objektidele, mis ulatuvad vrakist üsna kaugele.
«USA merevägi ei uskunud, et ma leian Titanicu ja kui ma teatasin leidmisest, siis nad kardsid selle uudise avalikustamist, sest kasutasin nende tehnoloogiat ja pidin tegelikult uurima sõjalaevu. Sain aru, et inimesed on keskendunud Titanicu legendile ja nad ei seostaks mind iialgi mereväe salamissiooniga,» sõnas Ballard hiljem.
Ballardi sõnul üritati Titanicut leida juba 1920. – 1930. aastatel, kasutades selle aja tehnilisi võimalusi, kuid see laev on liiga sügaval, et siis oleks saanud teda leida. Temal õnnestus see 1980. aastate keskel tänu sonarile ja allvee uurimislaevadele.
James Cameronil valmis hiljuti dokumentaalfilm, milles ta selgitab, mida ta 1997. aasta menufilmis «Titanic» laeva uppumist näidates valesti tegi.
Cameron lähenes Titanicu hukule teaduslikust vaatenurgast, tegi mitmesuguseid katseid ja uuris selle aluse hukkumisega seotud dokumente.
Režissööri sõnul sai ta katsetega vastused teda pikka aega vaevanud küsimustele, mis puudutavad Titanicu hukkumise detaile.