Video: Türgi Vani järvest leiti iidne Urartu kindlus

Türgist Vani järvest leiti iidne kindlus

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Türgi Van Yüzüncü Yıli ülikooli teadlased ja allveearheoloogid leidsid Türgi idaosas Armeenia mägismaal asuvast Vani järvest iidse kindluse, mille vanus võib olla 3000 aastat.

Allveearheoloogid on uurinud Türgi suuruselt teist järve Vani, mille pindala on 3600 ruutkilomeetrit, juba kümme aastat ning nüüdne leid on esimene, edastab express.co.uk.

Vani järv

FOTO: Roland and Sabrina Michaud / akg/Roland and Sabrina Michaud / akg/Scanpix

Arheoloogide teatel on kindluse seinad on veel 3- 4 meetri ulatuses püsti.

Türgist Vani järvest leiti iidne kindlus

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Armeenia mägimaal asus rauaajal Urartu riik ja selle pealinn Tušpa oli Vani järve kaldal. Oletatakse, et selle kindluse rajasid urartulased, kes valitsesid seal piirkonnas 9. – 6. sajandini eKr.

Türgist Vani järvest leiti iidne kindlus

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Piirkonnas on kokku kolm suurt järve, mida iidsel ajal nimetati Armeenia meredeks. Vani järv asub tänapäeval Türgis, Sevan on Armeenias ja Urmia on Iraanis.

Sukeldumismeeskonna juhi Tahsin Ceylani sõnul otsisid nad järvepõhjast märke kunagiste veeloomade kohta, kuid leidsid üsna hästi säilinud kindluse.

Vani järv

FOTO: seskimphoto/Scanpix

«Vani järve legendi kohaselt elab seal koletis, midagi sarnast Šotimaa Loch Nessi koletisega. Meie eesmärgiks oli teha kindlaks, kas järve põhjas võib olla eelajalooliste loomade fossiile. Neid me ei leidnud, küll aga vee alla jäänud kindluse,» sõnas allveearheoloog Ceylan.

Vani järve veetase on tuhandete aastate jooksul muutunud ja vee tõustes jäi see kindlus järvepõhja.

«Vani järve ümbruses on olnud mitmeid tsivilisatsioone, kõige kuulsam on Urartu. Iidsed inimesed andsid järvele nimeks Van ehk «ülemine meri» ja nad arvasid, et selles elab nii jumalaid kui koletisi,» teatas arheoloog.

Urartu tsivilisatsiooni jäänused ja Vani järv

FOTO: Roland and Sabrina Michaud / akg/Roland and Sabrina Michaud / akg/Scanpix

Teadlaste sõnul tegid nad järves olevast kindlusest pildid ja videod, et nende järgi saaks selle ehitamise kui saatuse kohta selgema pildi.

«Tegemist on meie «Atlantisega». Legendi kohaselt vajus Atlantise linnriik merre,» lisasid uurijad.

Atlantist mainis esimesena Vana-Kreeka filosoof Platon 350. aasta paiku eKr.

Aastasadade jooksul on nii teadlased kui hobiarheoloogid üritanud legendaarset Atlantist leida. Selle asukohaks on pakutud Vahemerd, eriti aga Egeuse meres asuvat Santorini saart, mis on üks Küklaadidest. Vulkaanipurse hävitas sealse pronksiaegse Minose kultuuri, mille õitseng oli 3650 – 1400 eKr.

Urartu (Vani) kuningriik eksisteeris umbes 860 – 590 eKr, selle keskel oli Vani järv. Kaheksandal sajandil eKr ulatus see riik Põhja-Mesopotaamiast Lõuna-Kaukaasiani ning Vahemere äärse Kiliikiani.

Urartu riik eksisteeris 9. - 6. sajandini

FOTO: wikipedia.org

Urartule kuulus alasid tänapäeva Türgist, Armeeniast, Iraanist, Gruusiast ja Aserbaidžaanist, pindala oli ligikaudu 520 000 ruutkilomeetrit.

Populaarne

Tagasi üles