FBI avalikustas 1971. aasta kirja, mille kirjutas väidetavalt kurikuulus lennukikaaperdaja D.B. Cooper

D.B. Cooper

FOTO: Wikipedia.org

USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) avalikustas varem salastatud dokumendid, mis puudutavad 1971. aastal aset leidnud ja seni lahendamata lennukikaaperdamise juhtumit.

FBI andmetel oli selle taga D. B. Cooperiks tituleeritud mees, kes kaaperdas 24. novembril 1971 Portlandist Seattle’isse teel olnud firma Northwest Airlines lennuki Boeing 727, edastab foxnews.com.

Boeing 727 sabaosa

FOTO: wikipedia.org

Juhtum käivitus kui ülikonda kandnud mees teatas pärast õhkutõusmist stjuardessile, et pardal on pomm ja ta võtab reisijad pantvangi, tahtes nende eest lunarahana 200 000 dollarit ning nelja langevarju.  Mees sai pärast lennuki Seattle’is maandumist nõutud  raha ja langevarjud, ta vabastas reisijad ja stjuardessid ning andis pilootidele käsu lennata Mehhikosse.  Ta kasutas langevarju ja hüppas lennu ajal lennuki sabaosas avatud ukse kaudu alla.

Pardal olnute teatel oli kaaperdaja umbes 185 sentimeetrit pikk, kaalus 80 kilogrammi ja jättis jõuka ärimehe mulje. Vanuseks pakuti, et ta on 40. eluaastates. 

FBI 1971. aasta teade D.B. Cooperi kohta

FOTO: wikipedia.org

Politsei otsis meest, kes andis lennupiletit ostes oma nimeks Dan Cooper, Washingtoni osariigi metsaselt alalt, kuhu ta tõenäoliselt hüpata võis, kuid teda ei leitud ja seni on see 46 aasta tagune juhtum lahendamata.

FBI teatel on nende arhiivis kiri, mille võis kirjutada kaaperdaja Cooper ja milles ta selgitab oma teguviisi.

«Teadsin kohe seda plaanides, et politsei ei leia mind. Ma ei kaaperdanud lennukit ega röövinud raha seikluse või kangelaslikkuse eesmärgil. Ma ei ole mingi tänapäevane Robin Hood. Kahjuks on mul jäänud vaid 14 kuud elada ja ma tahan selle aja elada hästi,» on käsitsi kirjutatud kirjas.

Selle kirja andsid kolm nädalat pärast kaaperdamist FBIle nelja väljaande, The Washington Post, The New York Times, The Los Angeles Times ja Seattle Times ajakirjanikud. Iga väljaanne sai sellise kirja, mis oli koopapaberi abil tehtud koopia algsest kirjast.

FBI teatel oli kirjadel Seattle’i piirkonna postmark, järelikult postitati need sealt.

FBI lõpetas Cooperi juhtumi uurimise möödunud aastal kui kaaperdamisest oli möödunud 45 aastat. Juhtunu lõppraporti kohaselt kaaperdaja hukkus lennukist langevarju abil alla hüpates, kuid ta surnukeha ei leitud. Lennukist leitud sõrmejäljed, mille seas oli ka osalisi, ei aidanud juhtumit lahendada.

Aastatepikkuse uurimise jooksul oli politseil 800 kahtlusalust, kuid mitte ükski neist ei osutunud kaaperdajaks.

Uurimises toimus suurim läbimurre 1980. aastal, kui Washingtoni osariigis Columbia jõe äärses metsas jalutanud poiss leidis 20-dollarilisi rahatähti. Laboriuuringud kinnitasid, et nende rahatähtede seerianumbrid vastasid röövitud raha seerianumbritele.

Washingtoni osariigi metsast leitud 20-dollarilised

FOTO: wikipedia.org

FBI poolt avaldatud kirjas on veel: «Minu elu on olnud täis vihkamist, valesid, nälga ja hukatust. Kaaperdamisega saadud raha annab mulle natuke aega oma haavu parandada. Ma ei süüdista inimesi, et nad mind vihkavad selle eest, mida ma korda saatsin. Ega ka selle eest, et paljud tahaksid mind karistada, kuid seda ei juhtu. Ma ei kavatse end peita kuskil kolkas ja ma ei ole psühhopaadist tapja. Tegelikult ei ole politsei mind isegi kiiruse ületamise eest trahvinud».

FBI teatel oli seda juhtumit keeruline lahendada, kuna kaaperdaja kandis parukat, meiki ja päikeseprille, lisaks ei jätnud ta endast peaaegu üldse sõrmejälgi.

FBI uurijad kahtlustasid, et lennukikaaperdaja õige nimi on Robert Rackstraw, kes oli Vietnami sõjas helikopteripiloot ja kes elab praegu, mil ta on 73-aastane, San Diegos.

Rackstraw saatis selle aasta märtsis FBIle kirja, milles ta teatas, et ei ole D.B. Cooper, kurikuulus lennukikaaperdaja. Mees süüdistas uurijad oma elu lõhkumises. Rackstraw saatis juulis veel ühe kirja kohtule, milles ta taas teatas, et ei ole aastatetagune kaaperdaja.

Tagasi üles