Mida söödi esimesel Tänupühal 1621. aastal?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maal, millel kujutatakse puritaanide esimest Tänupüha Põhja-Ameerikas Plymouthis
Maal, millel kujutatakse puritaanide esimest Tänupüha Põhja-Ameerikas Plymouthis Foto: Wikipedia.org

USAs tähistatakse täna, 23. novembril Tänupüha, mis põhimõtteliselt on sügisese saagi pidu ning selle traditsioonilisteks roogadeks on küpsetatud kalkun, kartulipuder, kõrvitsapirukas ja jõhvikakaste.

USAs sai see tähtpäev riigipühaks 1789. aastal president George Washingtoni käsul, kuid seda püha hakati tähistama ligi 170 aastat varem, edastab msn.com.

George Washington
George Washington Foto: Personalities/Scanpix

Esimest korda tähistati Tänupüha Uus-Inglismaa koloonias Plymothis 1621. aasta novembris ja siis söödi seda, mida andis loodus ja enda kasvatatut.

Maal, millel kujutatakse puritaanide esimest Tänupüha Põhja-Ameerikas Plymouthis
Maal, millel kujutatakse puritaanide esimest Tänupüha Põhja-Ameerikas Plymouthis Foto: wikipedia.org

Lisaks Plymouthi rajanud uusasukatele, kes olid Inglismaalt Mayfloweri laevaga saabunud puritaanid, osalesid saagipüha tähistamisel ka kohaliku Wampanoagi indiaanihõimu liikmed.

Püha puhuks küpsetati loodusest püütud kalkuneid, mida indiaanlased tutvustasid valgetele sisserännanutele. USA Smithsonian Institutioni toiduajaloolaste sõnul täideti kalkunid sibulate, maitsetaimede ja pähklitega. Tänapäeval täidetakse leival põhineva täidisega.

Kalkun
Kalkun Foto: Ron Sachs/SIPA/Ron Sachs/SIPA/Scanpix
Kalkuniliha
Kalkuniliha Foto: EVAN SUNG/NYT/Scanpix

17. sajandil sõid Põhja-Ameerika uusasunikud ja indiaanlased ka parte ja hanesid.

Wampanoagi hõim tõi ühisele söömingule kaasa ka hirveliha, mida grilliti lõkke kohal. Kuna meri on lähedal, siis võidu süüa ka mitmesuguseid mereande, kaasa arvatud kala.

Piirkonnas kasvas looduslikult mitmesuguseid kõrvitsaliike, söödi ka neid. 17. sajandil ei valmistatud Tänupühaks veel kõrvitsapirukat nagu hiljem. Põhjus selles, et sisserännanutel ei olnud võid ja jahu, mida on taigna tegemiseks vaja. Küll aga võidi teha kõrvitsaputru.

Kõrvitsasaak
Kõrvitsasaak Foto: FREDERIC J. BROWN/AFP/Scanpix

Samuti söödi maisi, kuid kuna novembris ei olnud värsket maisi, siis tehti maisijahust putru ja maisikakke. 

Maisitõlvikud
Maisitõlvikud Foto: Vitaliy Ankov/Sputnik/Scanpix

Inglismaalt saabunud pilgrimid võtsid Uude maailma kaasa mitmesuguste taimede seemneid, nad kasvatasid sibulat, ube ja kapsast, kuid ka porgandit, herneid ja porrut.

Põhja-Ameerika idarannikul kasvas metsikuid ploome, viinamarju ja jõhvikaid, need võisid olla magustoiduks.

Uus-Inglismaa kolooniad, mille seas on ka Plymouth, rajasid Inglismaalt 1620. aastal laevaga Mayflower saabunud puritaanid, kes vastandasid end ametlikule kirikule.

Maal, millel on kujutatud puritaanide laeva Mayflower
Maal, millel on kujutatud puritaanide laeva Mayflower Foto: akg/North Wind Picture Archives/akg/North Wind Picture Archives/Scanpix
Inglise kolonistide saabumine 1620. aastal laeval Mayflower Põhja-Ameerikasse
Inglise kolonistide saabumine 1620. aastal laeval Mayflower Põhja-Ameerikasse Foto: akg-images/akg-images/Scanpix

Plymouth sai nime Inglismaal asuva samanimelise linna järgi, kust Maylower Põhja-Ameerika suunas teele asus.

Tänapäeval on Plymouth üks populaarsemaid paiku, kus Tänupüha minnakse tähistama ja novembri neljandal nädalal kahekordistub seal rahvaarv. 

Plymouthi kesklinn
Plymouthi kesklinn Foto: wikipedia.org
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles